Esmaspäevast algava ja veebruari lõpuni kestva hundijahi ajal on Läänemaal lubatud küttida kolm hunti, hooaja jooksul võib küttimislube lisanduda.
Kõik kolm hundilaskmisluba on välja antud Lõuna-Läänemaale, Põhja-Läänemaal hunte küttida ei tohi. Lõuna-Läänemaa ohjamisala jääb Ääsmäe-Haapsalu maanteest lõuna poole ja ulatub kuni Kasari jõe piirkonda. Põhja-Läänemaa huntide ohjamisala hõlmab Ääsmäe-Haapsalu maanteest põhjapoole jäävat Piirsalu, Oru, Noarootsi, Riguldi ja Nõva piirkonda.
Lääne-Pärnumaa ohjamisalal, kuhu kuulub ka Lääneranna vald, tohib küttida kolm hunti.
Kokku tohib alanud hundijahihooajal Eestis küttida poolsada hunti. Keskkonnaameti kinnitatud esmane küttimismaht on väiksem kui eelmisel aastal, mil kütiti 129 hunti, kuna hundi arvukus on pisut vähenenud.
Lisaks Põhja-Läänemaale ei tohi esialgu hunte küttida veel viiel ohjamisalal: Alam-Pedja, Hiiu, Saare, Pärnu-Viljandi ja Viljandi-Valga.
Küttimismahtude määramisel võttis keskkonnaamet aluseks keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimisettepaneku ning keskkonnaameti kogutud andmed hundi tekitatud kahjustuste kohta.
Küttimismahtu korrigeeritakse jahiaja jooksul vastavalt seireandmetele ja kiskjakahjustustele. Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialisti Margo Tannik tõdes, et mida rohkem edastavad jahimehed vaatlusandmeid, seda paremini saab hundikarja suurust ja juurdekasvu hinnata ning selle järgi jooksvalt täiendavat küttimismahtu määrata. „Oluline on ka kiskjakahjudest keskkonnaametile teada anda, sest nii saame vajadusel küttimist kahjustuspiirkondadesse suunata,“ toonitas ta.
Sel aastal on seni keskkonnaametile teatatud ja registreeritud 109 hundirünnakut kari- ja koduloomadele. Enim hundirünnakuid on tänavu toimunud Harju, Järva, Lääne, Lääne-Virumaa, Rapla, Pärnu ja Viljandi maakonnas. Kui mullu murdsid hundid 933 lammast, siis tänavu on see arv hundijahi alguseks 306 lammast ehk kolm korda väiksem. Lisaks on hundid tänavu murdnud 11 veist ja 5 koera.
Hundijahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist kuni 28. veebruarini.
hävitage need kõik ära parem. kohalike talunike karjad on siiski tähtsamad kui mingi metsaelukas
Huntidele peaks ka kvoodi peale panema, et murdku niipalju kui jaksavad ära süüa, mitte nii, et karjamaa pärast loomakorjuseid täis.
Ja seal, kus neid hunte kõige rohkem elutseb Nõva metsadest Noarootsini välja, seal ei lasta ühtegi.
hunti tuleb lasta aastaringselt ja alati, kui toru ette jääb. Kallid jahimehed- ei ole vaja kõiki hunte ette kanda. Hundil peab olema vesi ahjus kogu aeg, siis hoiab ehk väheke tagasi ka.
veised karjuvad ja jooksevad karjamaal, kaitstes end huntide rünnakute eest. Kas see ongi siis tänapäeva normaalsus? Kui palju siis pesakondi kokku Läänemaal elutseb? Mis hundikasvanduse paradiis põhja Läänemaal peab olema?