Haapsalu volikogu võttis viimasel istungil vastu Haapsalu heakorraeeskirja
Uus heakorraeeskiri ühtlustab endise Haapsalu ja Ridala heakorraeeskirjad. Seni kehtinud eeskirjaga võrreldes on muutunud muru niitmise, grillimise, lumetõrje, pesu kuivatamise ja lasteaedade ees parkimise nõuded.
Haapsalu aselinnapea Innar Mäesalu sõnul on omavalitsuste heakorraeeskirjad väga erinevad, näiteks Viimsi vallas on see väga täpne, Viljandis aga üldsõnaline. „Meie võtsime kesktee,” ütles Mäesalu.
Nii on Haapsalu loobunud lubatud murupikkuse ette kirjutamisest. Seni oli Haapsalus lubatud muru kõrgus 15 sentimeetrit. „Loobusime sellest, kuna looduslik mitmekesisus on populaarseks muutunud ja kuidas sa ütled inimesele, et niida ära, kui ta tahab lasta putukatel ja mesilastel seal käia,” ütles Mäesalu. „See on maitse küsimus, kas naabrile see pügamata muru meeldib või mitte.
Malts oli õudne. Sellises heinamaal mängida diskgolfi. Kenad puugid .
jälle ühe ülesande vähemaks…
Uuemõisa park on esimene koht mida linna sissesõidul külastaja näeb. Suvel oli seda heinamaad päris nukker vaadata.
Ilu on vaataja silmades. Ja mis need teised siia puutuvad? Kui ei meeldi ärgu vaadaku. Lihtne
Aga kas sa vaatamas oled käinud miks seal niimoodi heinamaa on? Lausa silt pandud sinusuguste jaoks
Kirjutasin pika teksti just ja kustutasin selle ära kuna geograafia õpetaja ütles koolis ka ,et ümarale siledale pinnale ei jäägi midagi kinni!
Maa ei ole ümar ju, või tähendab, kui Maa ongi ümar, nagu paljud väidavad, siis Marss ei ole seda kindlasti. Marss on lame.
Ära aja jama. Miks ma peaks veel lähedale minema, kui mul nägemisega enam-vähem, näen heinamaad, aga hein niitmata…
Aga kui naaber lõket teeb ja tomab nii mis hirmus? Kuhu siis kaevata võiks, oiii kuidas tahaks, tean et seal lõkkes ei põletata kindlasti mitte puidujääke…?
keskonnaamet.
Kui sa lugesid uut linna heakorraeeskirja, siis seda seadusekirja lugedes võid imestada – §9, linnavalitsusel on õigus teostada järelevalvet nende eeskirjade täitmise üle ja § 10, väärteoasja menetleb kohtuväliselt linnaväliselt või muu seadusega määratud isik. (mis seadusega määratud, seda aga ei sel.
Kuidagi lohutav ja hea on teada, et ikka veel leidub punkte, millega muud peale ei osata hakata kui sisse panna : )
See muru kõrguse nõude kaotamine on väga halb otsus. Kas linnavalitsus teab, kui palju on Haapsalu krundiomanikke, kes niidavad oma krundil heina kord aastas ja mida see tähendab naabritele? Pidev võitlus nendelt niitmata kruntidelt peale tungiva maltsaga, nõgeste ja võililledega, nutt kurgus.
Ise tahate, et linn oleks korras ja ilus vaadata. Nii seda küll ei saavuta. Ise tõmbate endal vaiba alt ära.
Loodus ongi ilus ja kas võilill on siis tõesti nii kole, et nutt kohe kurgus? Võibolla Lasnamäele elama minema siis!? Seal on ilus betoon, kuigi jah, krt hakkavad seal ka juba mingeid haljasalasid looma. Varsti pole looduse eest enam kuhugile põgeneda!
Elu on ikka väga hea, üldse muresid ei ole. Kõige suurem mure on väike võilill. Hästi elame!
Kui ise oma õueala niita, ei sega see naabri väheke pikem muru suurt midagi. Leplikkust! Niitmata jätmisel saavad olla ka kümned põhjused, käskudega ei lahenda olukorda niikuinii.
Kas tädi Maali järelkommijatel puudub isiklik kogemus naabriaiast pealetungiva džungliga? Aga võililled on tõesti vaid pool häda. Linnavalitsus peaks looduse teemal ettekirjutusi tehes arvestama ka uute ohtudega nagu näiteks hispaania teetigu. Kui metsistunud ala saab teetigude inkubaatoriks, kust nad kilode kaupa ümbritsevatesse hoovidesse valguvad, on see masendav kaos, mitte looduse mitmekesisus. Natuke takistavad teetigude levikut kvartalisisesed asfaldteed aga kui see liik pääseb parkidesse ja linnaserva hakkame limuseid varsti tonnides kokku korjama nagu Tallinnas paar aastat tagasi kuskilt raudteetammi äärest. Kas KOV peab ikka ootama käed rüpes, kuni probleem üle pea kasvab? Sügiseti kogutakse linnaelanikelt kokkuriisutud puulehti selleks ettenähtud kohta. Kas… Loe rohkem »
Võibolla tasuks mõelda hoopis nende hirmsate tigude ründe peatamisele alternatiivsete vahenditega? Ei julge murul kasvada teod tulevad :))) kohutav hirmus elamine.
on kohale toodud, siis ei aita enam kõrge – ega pügatud muru. Aitab aga see, et ei toodaks lillepottidega ja muude taimedega seda koju. Selleks on vaja ka oma lillepeenraid tihedamini jälgida. Naabrite kõrgem rohi ei ole ju põhjus. Veel mõnikümmend aastat tagasi ei olnud kusagil sellist hullumeelset muruniitmist, kui viimastel aastatel. Õige otsus! Soovitan võililli ja nõgeseid süüa, takistab veresoonte lupjumist. See viimane oli tädi Maalile.
To Kui teetigu: On Teil isiklik kogemus naaberhoovi džungli teokasvandusega? Ilmselt mitte või piirneb kujutlus ülekasvanud murust romantilise aasaga. Reaalsus on karmim. Ülekasvanud kultuurmuru ulatub esimesel suvel põlvini, järgmisel suvel on see koos mulluse kuluga niitmiskõlbmatu rägastik. Kui me esiti oma hoovis hispaania tigusid ei märganudki (ei teadnud nende olemasolust), siis ühel konkreetsel hommikul selgus, et niitmata ja niidetud hoovide piiril on sadu sõrmejämedusi nälkjaid. Nii äkki ja nii palju!? Loogiline, et teod olid kvartalis olemas juba varem aga kuni kõik oma hoovidel silma peal hoidsid, ei ilmunud neid kuskilt kilode kaupa. Madala muru peal lagedal maal teeteod lihtsalt ei… Loe rohkem »
Ära liialda, teksti järgi tundub nagu tohutul hulgal tigusid ründaks. Toas, laual, autos jne. Tundub nagu ühes vanameistri õudusfilmis. Inimesed armastavad alati juttu põnevamaks teha ja juurde lisada. Pealegi, talvel külmaga kaovad ära. Seni pidage vastu, alla ei tohi anda selles suures võitluses!
Ei liialda. Kui olin neid eelnevalt (hommikul) sadade kaupa kogunud ja vähemalt eeshoovis poleks tohtinud tigusid enam märkimisväärselt olla, leidsin just ühe isendi aialaua pealt, kuhu tahtsin taldrikut asetada. Teisel päeval verandalt ja kolmandal päeval autoaknalt. Need olid õnneks üksikjuhtumid aga kui tuhanded nälkjad jäänuks kuu vältel hävitamata ja igaüks munenuks 300 muna, mõtle ise… Eesti kliima on hisp. teetigude paradiis! Erakordne põuakuu tuli sel aastal meile appi, pidin aeda kaevama vaid 3 kahe labidatera sügavust matmiskohta. PS. Lihtsalt infoks. Hispaania teod on tõesti kiired nagu teatmeteostes hoiatatakse. Oli vist 6-8 m tunnis. Sellest tuleneb üks konks: madalaks pügatud murul… Loe rohkem »
Teil on ikka päris hirmus elada ju. Miks sel naabril siis džungel on, loodusesõbrad äkki? Kogu energia läheb tigudega võitlemisele 😀 . Kas mingit mürki või äkki looma ei ole, kes neid eemaldaks. Looduses peaks ju kõik hästi tasakaalus olema, missiis, et võõrliik, mingid linnukastid äkki endale hoovi tegema või midagi? Pole mõelnud?
To Nojah: Hea, et keegi siiski huvitub, tänan küsimast! Ei, naaber pole meil põhimõtteline džunglikasvataja, vastupidi. Nende aed oli hästi hooldatud, tänases mõistes juba haruldane köögiviljaaed. Kahjuks toimus naabriperes dramaatiline elumuutus ja väidetavalt olevat puudunud isegi luba kinnistul toimetada. Nii et teatud mõttes möllasid seal kroonu teod. Aga pole ju vahet. Näiteks kvartali teises servas asub ühe endise tööstushoone metsistunud hoov, mille äärsed naabrid samuti kogusid tigusid ämbrite kaupa. Ma olen lihtsalt ainuke, kes valjusti ‘karjub’. Teetigude ründeist on kirjutatud rohkem seoses Tallinnaga. Kes guugeldab, leiab ise infot. Need teod on praktiliselt kuulikindlad. Reaalselt neid keegi ei söö. Või kui… Loe rohkem »
Olete ikka kindel et tegu on selle oranži võõrliigiga – äkki on hoopis kohalikud armsad seateod kes on viimasel ajal palju liikvel?
Võttis ikka aega, et looduse juurde tagasi pöörduda. Pool sajandit vähemalt.
mulle jälle meeldib , kui tänavad , kõnniteed ja elamute ümbrus talvel on labidast puutumatu
Teema ei ole meeldimisest ju. Püüa aru saada, kui loed midagi!
Ja kompensatsioon ,paluks,varem asjata tehtud töö eest ,samuti kahjutasu niitmismasinate keskkonda häiriva kõrvaltoimete eest.Paralleel: naaber las kannab näolappi,kui hapnikupuudust soovib,igaüks otsustab ise,kes olla tahab–mask või inimene,Rohujuure tasandilt elu algabki.
Inimene, mine ometi kooli! #hapnikupuudus
Kõige targem olete? Kooli? Mina näiteks maski kanda kaua ei saa, hakkan köhima ning maskikandmisega kaasnevad pikemaajalised ärevusehäired. Ja tänasel päeval avalikus kohas köhida pole viisakas, kui veel inimesi läheduses on. Peaksite enne ise hästi läbi mõtlema, kui teisi kooli hakkate saatma hastag
Minge ka psühholoogi juurde!
Ise endale diagnoosi ikka ei pane ju, mõelge peaga inimene!!! Psühhiaatri juures sai käidud ja seal ma saingi diagnoosi generaliseerinud ärevusehäire (F41.1) ja see on otseselt minul vähemalt tulnud maski kandmisest. Sellest on väga kahju, aga nii see on.
Psühhiaater on hulluarst, ma räägin psühholoogist!
Ma räägin millise arsti juures mina käisin. Päris hulluks ei tunnistatud õnneks. 🙂
Ära ütle midagi!
Hüppa alla!
Kompensatsioon looduse liigirikkuse hävitamisel, korraldus, mis on kestnud aastakümneid, peab ulatuma miljarditesse eurodesse!!! Nüüd on kõik kõvad rohepööeajad, aga kadunud erinevate taimede, putukate, lindude jne ökosüsteemi teadlik hävitamine peab olema tagasiulatuva vastutusele võtmisega.