Juhtkiri: merelinn Haapsalu

Lääne Elu

info@le.ee

Joonistanud Ott Vallik.
Joonistanud Ott Vallik.

Haapsalus avaneb peagi pikka aega suletud olnud Bürgermeistri holm, kust mullu sügisel kolis ära piirivalveamet. Pärast Haapsalu linnavalitsuse ja Riigi Kinnisvara ASi maatehingut avaneb haapsallastele ja linna külalistele ilusa vaatega poolsaare tipp. Seni on sealt merele avanevat vaadet saanud nautida vähesed, sest teed poolsaarele tõkestab teel olev tõkkepuu. See on plaanis eemaldada, kui teeomanikuks saab ametlikult Haapsalu linn.

Haapsalu ei saa juurde pelgalt ilusa vaatega kohta, vaid saab ka sadamaomanikuks. Seni piirivalve ja politsei käsutuses olnud sadamaga on linnal suured plaanid – sellest saab munitsipaalsadam, kus arendada purjetamist ja jääpurjetamist, pakkuda kohti lohesurfaritele ja kajakisõdu harrastajatele. Sadamasse peaksid mahtuma ka vabatahtlikud merepäästjad ja kalurid, vesilennukid ja puulaevad. Arvestades, kui raske on leida oma alusele kohta olemasolevates erasadamates, on uue sadama lisandumine kiiduväärt.

Kui Bürgermeistri holmi ühes servas on sadam, siis holmi keskele peaksid kerkima korterelamud ja serva ühepereelamud. Vaadates, kuidas linna müüdavad krundid Paralepas on oksjonil kaubaks läinud nagu soojad saiad ja nende hind on kerkinud kümneid tuhandeid eurosid, on alust arvata, et ka Bürgermeistri holmi kruntidele jagub soovijaid. Nii saab üks Haapsalu mahajäänud piirkond taas elu sisse. Seda enam, et hoogsalt on arenemas kogu holmi kallas – linn parandab lautrikohti, kerkivad elamud ja algatatud on spaa detailplaneering.

Võibolla just mereäärsete arendustega saab Haapsalust mudalinna asemel või vähemalt selle kõrval hoopis merelinn. Merelinnas ei tohiks paadisõitjate kõrval unustada ka lihtsalt ujujaid või rannalisi, sest korraliku ujumiskohaga rand on Haapsalust veel puudu.

Areneva Bürgermeistri holmi kõrval näeb aga üha nukram välja kõrval asuv Krimmi holm, kus jätkuvalt takistab ligipääsu raudaed ja vaadet riivavad lagunevad kalakombinaadi hooned.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
9 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
K.s
3 aastat tagasi

Eks ta ole, ujumine on vaestele, paadid aga selline jõukama seltskonna rida… Selge, keda või mida LV eelistab…Sama mis peatänava remondiga: rikkurid saavad varsti oma konditsioneeritud autokestes mööda siledat teed söita, a kehvikud las käivad päikselöõsas kusagilt varju leidmata jala…

mis varju
3 aastat tagasi
Reply to  K.s

selle kuu aja päikse eest vaja on, mis meil siin maal suvel on. Naudi ja kui on liiga, siis pane karvamüts pähe ja kasukas selga nagu lõunamaa inimesed teevad.

häbi muidugi
3 aastat tagasi

millal saame omale ka lennuvälja linna nime , tartul on , pärnul on, aga meie oma seisab jõude, miljonid lendavad iga päev tuulde lihtsalt, sadam ja lennuväli , need on ju sünonüümid

Haapsalu linn Haapsalu linnas
3 aastat tagasi

Tere tulemast,tõepoolest suurepärane ja tervislikelukoht koht, otse mobiilimasti all!

kahjuks
3 aastat tagasi

ainult üks mereäärne väikelinn, ei enamat, vene ajal oli siin inimestel tuhandeid paate, meri oli kirju mõnikord neist ja kõik mahtusid kuidagi siia ära, aga nüüd merel paati näha on sündmus

kas ikka
3 aastat tagasi
Reply to  kahjuks

kirjutad Haapsalust või oma ettekujutustest ?! Tuhanded paadid?!

nii oli
3 aastat tagasi
Reply to  kas ikka

kõik rannaääred , väikesadamad ja hoovid olid paate täis, mõni ei tea siiani mis loom see pots ja postivahe oli

oligi nii
3 aastat tagasi
Reply to  nii oli

et isegi merel olid postid.

Aivo Männik
3 aastat tagasi
Reply to  kahjuks

Olen sündinud Haapsalus aastal 1960. Mäletan, et Promenaadil oli kaks paadisilda inimeste jaoks, kellel oli paat. Oli veel paadisild, kust laenutati sõudepaate. Siis Paraleppa viiva tee alguse paremat kätt paadisild ja seal suuremas enamuses vist olid “Progress” tüüpi kaatrid. Mingi kogus paate oli kindlasti ka kalurikolhoosi territooriumil. Aga, et tuhandeid…? Vot kooliskäimisest ka natukene aega juba möödas, aga tuhat kirjutati vist niimoodi, et alguses oli 1 ja siis tuli kolm nulli ja kui tuhandeid oli natukene rohkem, muutus esimene number. Kui kujutame endale ette, kui kõik “tuhanded paadiomanikud” (ametlikult oli sellel ajal ca 13000 elanikku vist) oleksid korraga merele läinud… Loe rohkem »