Kätiln Rohilaid-Aljaste: koolikiusamine ei alga koolist, vaid ühiskonnast

Kätlin Rohilaid-Aljaste

Igale lapsele killuke õnne MTÜ, Ettevõtja, missiooniinimene 2020, Läänemaa sädeinimene 2020,  kahe lapse ema, Tallinna Ühisgümnaasiumi hoolekogu liige, Riigi-ja Innovatsioonijuhtimise MBA

Aastaid on  märgatud ja tegeldud koolikiusamisega. Loodud on mitmesuguseid liikumisi, mille eesmärk on, et meie koolide keskkond oleks sallivam ja kiusamisest vaba. Nendest loosungitest ja avalikest hüüetest pole kasu, kui reaalselt toimub ikkagi kiusamine.

Kohati üritatakse peita probleemi ja rääkida õndsate nägudega, et meil on kiusamisvaba kool, ajal, kui reaalsus on sootuks midagi muud. Kus siis on probleem? Kas koolid tegelikult ei taha selle probleemiga tegeleda ?

Ütlen ausalt, et tahavad küll! Kuid nad ei saa, sest kiusamise probleemi ei saa lahendada koolis, sest tegelikult ei alga see koolist. See algab ühiskonnast, selle standarditest, reeglitest ja tavadest, arvamusliidritest, käitumismaneeridest ja sellest, kuidas leitakse, et on normaalne käituda. See algab ühiskonna vaiksetest kokkulepetest.

Kui meie, täiskasvanud inimesed, iga päev üksteist solvame, alavääristame, sildistame ja oleme äärmiselt ebaviisakad ning mõistame avalikult üksteise üle kohtu oma standardite järgi,  siis loome iga päev pinnast uuele vaimsele ja füüsilisele vägivallale. Meie noored ja lapsed vaatavad meie eeskuju ja matkivad meid. Koolikiusamine on peegeldus ühiskonnast. Kuidas saame lastele ja noortele öelda, et teie ei tohi oma kaaslast solvata, sildistada, kui me ise teeme avalikkuse ees seda kogu aeg.

Kuidas siis määrata, mis vanusest tohib teisi kiusata?! Siis, kui oled 18 on lubatud, või kuidas?

Selleks, et poleks koolikiusamist, peab muutuma kogu ühiskond. Meie, täiskasvanud, peame hakkama vaatama „peeglisse“ ja muutma ennast, siis järk-järgult saab hakata muutuma kogu ühiskond. Ja uskuge,  kõige kiiremini muutuvad noored ja lapsed, sest neil on uskumatu tähelepanu- ja õppimisvõime. Üks on kindel – nad õpivad meie tegudest, mitte sõnadest.

Täna on meedia ja eri sotsiaalmeediaplatvormid täis arvamusliidrite lugusid, kus kedagi alavääristatakse, sildistatakse, hinnatakse lähtuvalt oma isiklikust arvamusest ja ollakse ebaviisakad. Mis oleks, kui ütleks sellele kõigele “Stop!” ja hakkaks hoopis inimesi kiitmise ja märkamise kaudu paremaks muutma, hakkaks hoopis esile tooma nende paremaid külgi? Headus kasvatab headust, kurjus ja õelus kurjust.

Sinu hea sõna võib muuta kellegi elu! Pane hea sõna seeme idanema, kuna kellegi jaoks võib see olla päikene südames.

Neljapäeval, 19. augustil jagan Tallinnas Vabaduse väljakul naistele kingitustena laiali 100 Prantsuse brändi Parisax Professional huulepulka. Meie sõnad tulevad suust ja huulepulk on hea sümbol, et  suu ei peaks olema ainult väliselt ilus, vaid ilus võiks olla see, mida need huuled välja ütlevad.

Selle heategevuskampaaniaga soovin tuua esile naiste olulisust ühiskonnas ja seda, et naine peaks olema ühiskonnas ühendaja ja andja, mitte lõhestaja. Meie välja öeldud mõtted ja sõnad muudavad alati natuke maailma, seda isegi siis, kui me seda kohe ei näe. Rääkimata sellest, et lastele ja noortele on parimaks toetavaks jõuks hea eeskuju ning meie kõigi reaalsed sõnad ja teod.

Vähem, kui kuu aja pärast algab kool ja minu siiras soov on, et keegi ei peaks koolis olema tagakiusatud ja ükski Eestimaa laps ei kardaks kooli minna. Ühiskond tervikuna määrab koolide sisekliima.

“Hea sõna, võib muuta kellegi elu!”