Tänase kolumni pealkiri on taaskasutus, sest avaldasin 2015. aasta augustis Maalehes kolumni „Tiit Pruuli presidendiks!”, milles tegin naljatamisi ettepaneku valida Toomas Hendrik Ilvese järglasena riigipeaks Tiit Pruuli.
Arutlesin selles kirjatöös Pruuli näitel siiski tõsimeeli, milliseid omadusi Eesti presidendilt võib nõuda ja isegi peab nõudma. Näidiskandidaadi puhul tõin lisaks pikaajalisele poliitilisele kogemusele välja edu ettevõtluses, millega seni ükski meie riigipea kiidelda ei saa.
Ja jätkasin: „Kunagise kahekordse vabariikliku koolinoorte kõnevõistluse võitja esinemisoskus annab silmad ette abs
Milleks jahuda euro või liber teemadel!
Eesti rahvas on presidendi ära valinud – üks ja ainus Henn Põlluaas!!
Tundub, et konstruktiivne ja objektiivne kriitika on LE organisatsioonis lubamatu, et peab tsensuuri rakendama. Sellest on kahju, sest see on hädavajalik lehe arenemiseks ja kvaliteedi tõstmiseks. Seinaleht on ka tore asi.
mis teil europedrod häda on … mida kotib teid president või kas ning kes ta on … nagu ratas kõrva peal seisma jäi … kohe olid pudelid autos … kirjatükke kui pesu … iga asja kohta on rõvepedrodel sahtlid materjali täis, mida tellitakse kohe tuleb … ja lõppeks pole muud ikka vaja kui seepi , et brüsselile sisse trugida …