Laupäevast pääseb vaktsineerima alates 30. eluaastast

Pühapäeval vaktsineerib Läänemaa haigla sada üle 65aastast inimest. Foto: Urmas Lauri
Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :
Pühapäeval vaktsineerib Läänemaa haigla sada üle 65aastast inimest. Foto: Urmas Lauri

Kõik vähemalt 30aastased saavad laupäevast broneerida digiregistratuuris aegu koroonavaktsineerimisele.

Esmaspäeva, 17. mai õhtul kell 19 avaneb digiregistratuuris broneerimisvõimalus  kõigile alates vanusest 16 eluaastat.

COVID-19 vaktsineerimise töörühma juhi Marek Seeri sõnul otsustas töörühm alustada 30aastastele vaktsineerimisvõimaluse pakkumist varem selleks, et hajutada koormust digiregistratuurile ja sellega seotud haiglate IT-süsteemidele. Ka vabu aegu, mida tervishoiuteenuse osutajad järjest lisavad on, piisavalt – täna (14.05) kell 16 oli järgmisteks nädalateks saadaval ligi 8300 aega üle Eesti.

Esmaspäeval avatakse COVID-19 vaktsineerimisvõimalus pärast tööpäeva lõppu seetõttu, et sel päeval kinnitavad tootjad vaktsiinide tarnegraafikud, mis võimaldavadki õhtul avada uued vaktsineerimisajad juunikuusse. „Soovime koormust digiregistratuurile vähendada päevasel ajal, mil seda rakendust kasutavad paljud inimesed ka muudel eesmärkidel peale vaktsineerimiseks aja broneerimise,“ lisas Seer.

„Kindlasti on nii laupäeval kui ka esmaspäeva õhtul-teisipäeval taas oodata digiregistratuuris järjekordi, sest inimeste huvi vaktsineerimise vastu on suur,“ ütles Seer. „Eilne kogemus 40+ vanuserühmale broneerimise võimaldamisega näitas aga, et kui mõned tipptunnid välja arvata, siis aeg, mis inimesel tuleb digiregistratuuri sisse logimiseks oodata, on alla tunni. Ja õhtul ning järgmisel päeval sai juba rahulikult vaktsineerimiseks aega valida ilma igasuguse järjekorrata.“ Keskmine ootejärjekord oli neljapäeval 30 minutit, pikim 104 minutit.

Et koormust digiregistratuurile vähendada, paluvad vaktsineerimise korraldajad arvestada, et neil inimestel, kes on juba esimese doosiga vaktsineeritud, ei tule enam uut aega broneerida. Neile on teise kaitsesüsti tegemise aeg juba antud esimese doosi vaktsineerija juures. Ka neil, kes on koroonaviirust juba põdenud, pole samuti põhjust kiirustada – soovituslik on vaktsineerida ühe doosiga mitte varem kui 6 kuud pärast tervenemist.

Uued vaktsiinitarned saabuvad Eestisse iga nädal ning mai- ja juunikuu jooksul saavad kõik soovijad esimese doosi COVID-19 vaktsiini.

Tänahommikuse seisuga on Eestis vähemalt ühe doosiga COVID-19 vastu vaktsineeritud 391 119 inimest, mis on 36,42 protsenti täisealisest elanikkonnast.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
6 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Lgp. ajakirjanik
3 aastat tagasi

Palun uurige välja mis põhjusel 40+ vanuses inimestel ei õnnestu Läänemaal end vaksineerida ja samas on nt Narva haiglas 80 vaba aega

anonüümne
3 aastat tagasi

Eesti luule–kes kaua küürutab,see ei suuda end pärast isegi käsu korras püsti ajada.

aeg
3 aastat tagasi

Vaktsiinidega ja testidega tegeleb erafirma,meditsiiniga polegi sel seost.

Arusaamatu
3 aastat tagasi

Olen täna otsinud kahel korral võimalust enda vaksineerimiseks. Digiregistratuuris ei ole ühtegi võimalust Läänemaal ja perearstid enam ei vaksineeri.

Mia
3 aastat tagasi
Reply to  Arusaamatu

Sama probleem siin. Olen vanuses 40+, kuid Läänemaal ei pakuta digiregistratuuri kaudu ühtegi vaba aega. Kuidas seda aega siis broneerida saab? Soovitatakse küll ja kirjutatakse uudiseid, kuid reaalselt pole see vähemalt mulle olnud võimalik ei eile ega ka täna.

Uuriv ajakirjandus
3 aastat tagasi
Reply to  Arusaamatu

Siinkohal küsimus uurivale ajakirjandusele. Mis digiregistratuuris toimub? Või on see TEHIK, kelle apsakas see on, et endale aega broneerida ei saa? Tundub, nagu aegasid üldse ei olekski üles pandud – nii ummistavad patsiendid digiregistratuuri mõttetult. Kui ei saa broneerida, siis võiks vastav info olla kättesaadav ka ilma digilukku sisenemiseta. Mis mõtet on süsteemi koormata tühjade otsingutega – ja neid tehakse ju korduvalt ja korduvalt.