19

Tõnis Mölder: jäätmekorralduses puhuvad muutuste tuuled

Lääne Elu

info@le.ee

Keskkonnaminister Tõnis Mölder
Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Läinud nädalal riigikogus vastu võetud seadusmuudatustest üks olulisemaid on, et toidujäätmeid saab hakata tulevikus kõikjal Eestis ära andma kodu juures.

Lahendus luuakse ka praegu väga armetus seisus oleva tekstiilijäätmete kogumise jaoks.

Pole saladus, et meie jäätmekorraldus on ajale jalgu jäänud ega sobitu enam keskkonnateadliku inimese maailmapilti. Praeguse süsteemiga ei ole rahul ei hoolikalt jäätmeid liigiti koguvad elanikud ega jäätmekäitlejad.

Viimased kuus aastat on mitmesugused jäätmevaldkonna muudatused kippunud parlamendis toppama jääma. Kuus aastat on aga üpris pikk aeg, sest arenenud on tehnoloogiad, muutunud inimeste harjumused ja ka ootused.

Juba üsna oma ministriaja alguses ütlesin, et jäätmemajandus on üks prioriteete, kus praegune valitsus ja riigikogu liikmed peavad jõudma suunda muutvate otsusteni. Meil tuleb sammhaaval taastada usaldus ringmajanduse vastu ja alustuseks peab selleks olema lihtsam ja mugavam jäätmeid liigiti koguda.

Riigikogus nüüd heakskiidu saanud seadusmuudatus ütleb muu hulgas, et biojäätmeid peab saama tekkekohal liigiti kogutuna kõikjal ära anda kõige hiljemalt 2023. aasta lõpus. Hiljemalt 2025. aastast peavad kohalikud omavalitsused korraldama oma territooriumil ka tekstiilijäätmete liigiti kogumise. Sama seadus täpsustab muu hulgas laiendatud tootjavastutuse nõudeid, jäätmete põletamise ja ladestamise piiranguid ning seab uued ringlusse võtu sihtarvud, mis survestab samuti ringlussevõtu lahendusi leidma.

Biojäätmed moodustavad segaolmejäätmetest lausa ligi kolmandiku. See aastate jooksul muutumatuna püsinud kogus näitab vajakajäämisi liigiti kogumises ja on oluline komistuskivi materjalide ringlusse võtmisel. Kvaliteetsema jäätmematerjali saamiseks on väga suur roll biojäätmete eraldi kogumisel.

Paljud riigikogus vastu võetud seadusmuudatustega kaasnevad kohustused kehtisid juba varem, kuid muudatused täiendavad neid, seades uued ja pikemaajalised eesmärgid. Ka biojäätmete liigiti kogumine on olnud kohustuslik juba varem, kuid seni pole kohalikud omavalitsused pidanud tagama nende kodu juures ära andmise võimalust või on seda teinud vaid alates teatava arvu korteritega majade puhul.

Arusaadavalt ei soovi keegi otsida mööda linna õiget kohta toidujäätmetest vabanemiseks. Kõigi pärast seaduse jõustumist korraldatavate jäätmeveohangete puhul peavad kohalikud omavalitsused looma võimaluse biojäätmete tekkekohal ära andmiseks, kõige hilisem tähtaeg selleks on 2023. aasta lõpp.

Selleks et kohalikel omavalitsustel oleks kergem korraldada biojäätmete liigiti kogumist, oleme neid eraldi nõustanud ning hoidnud kursis jäätmevaldkonna arengutega. Riigi tugi ei ole piirdunud sõnadega, vaid biojäätmete liigiti kogumise tõhustamist on toetatud ka keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) kaudu.

2020. aastal oli KIKis avatud toetusvoor kohalike omavalitsuste jäätmete liigiti kogumise taristu arendamiseks, biojäätmete käitlemiseks ning selleks vajaliku inventari soetamiseks. Muu hulgas sai toetust küsida biojäätmete kodukompostrite ja konteinerite ostuks. Samasugust toetust saavad omavalitsused ka tänavu ja mitmed neist pakuvad näiteks eramutele tasuta kasutamiseks kompostreid, taoliste võimaluste kohta tasub uurida lähemalt oma linnast või vallast.

Vastne seadusmuudatus lahendab muu hulgas veel ühe murekoha: praegu ajavad avalikud pakendikonteinerid tihtilugu üle ning elanikud peavad otsima konteinerit, kuhu nende pakendijäätmed mahuksid. Nüüd saavad kohalikud omavalitsused õiguse lasta niisugused pakendikonteinerid taaskasutusorganisatsiooni asemel tühjendada ning hiljem kulu vastutajalt sisse nõuda.

Enne kui omavalitsus konteinerit tühjendab või selle ümbrusest pakendijäätmete äraveo korraldab, tuleb anda taaskasutusorganisatsioonile võimalus kohustuste täitmiseks. Oluline on koostöö ja kokkulepped kohaliku omavalitsuse ja taaskasutusorganisatsioonide vahel, et jäätmete liigiti kogumise võimalused oleks elanike jaoks mugavad ja tõhusad. Seetõttu on nüüd täpsustatud ka kohaliku omavalitsuse võimalused korraldada pakendijäätmete kogumine tekkekohalt.

Kõigi nende muudatuste rõhk on sellel, et jäätmekäitlus ei ole asi iseenesest, vaid on osa terviklikust materjaliringlusest ehk ringmajandusest. Mida kvaliteetsem materjal, seda parem on seda ringlusse võtta ja seda vähem on põhjust ladestada või põletada. Jäätmeid liigiti kogudes saab igaüks anda oma panuse puhta elukeskkonna säilimisse.

Äsja riigikogus vastu võetud jäätmeseaduse muudatused on esimene samm jäätmekorralduse põhjalikuma uuendamise teel. Järgmistena tulevad arutluse alla plasti kasutamise vähendamine ja pakendiringluse arendamine.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Kas
Kas

“uuendus” vöi käsutäitmine…Millegipärast arvan viimast.

koore riisuja
koore riisuja

oleks see pisnis siin halb, paneks ragnar ammu pillid kotti, aga nagu ka rootsi pankade puhul on meite koor siin väga rasvane

uskmatu-toomas
uskmatu-toomas

Kõige parem oleks kui kõik jäätmed koguda eraldi kastidesse ja selle normaalseks toimimiseks tuleb nende kastikogumike juurde panna valvur kes jälgib sorteerimist !
Seadusi võid vastu võtta ülihäid aga arvestades meie inimeste oinalikkust siis kontrolli puudumisel need jäävadki ainult paberile !

vanasti
vanasti

olid kaltsukaupmehed, võtsid igasugu kraami vastu, paber, kalts jne, kes keelab nende prügiärikatel samasugused kogumispunktid püsti panna, kaup neile , raha meile ja asi toimib

kodanik
kodanik

seda kuidas säästvale metsamajandusele üle minna sellele ei räägi mitte keegi. NSVL põhiseaduse järgi kuulusid loodusvarad rahvale. EV põhiseadus pole seda ära muutnud seega ma tahaks teada, millal ma raiutud metsa raha ükskord kätte saan mille riik ilma minu loata maha võttis.

mets
mets

pidi meie riigi kullavaru olema

nojah, aga
nojah, aga

saate natuke valesti aru sellest vara teemast.

häbi on seda võltsitud huvi lugeda.
häbi on seda võltsitud huvi lugeda.

Minister sai selle rohemajanduse hartaga euroopast vastu pead. Nüüd on siis maru roheliseks hakanaud 🙂 Aga põhjavee, jõgede, järvede ja merereostuse tõkendusmeetmed puuduvad. üle 70 % kaevudest on pestitsiidi ja muu reostuse jäätmed sees. Merevesi on nii pekki keeratud et kalad seal enam ei paljune. Lapsi ujuma saata ei saa -lähevad kärna. sellega ei tegele mitte keegi.

Kodanik
Kodanik

Ei ole ikka küll prügiga kõik korras. Tundub, et tuleb vist ise kotike kätte võtta ja minna Uuemõisa Stokkerist üle tee koristama. Uuemõisa bussipeatuses heki alune on eriti jube. Terve see kergliiklustee äär on prahti täis.

juss
juss

Jaa, enne valimisi kuuleme nii mõndagi huvitavat!

Vahi nalja
Vahi nalja

Mõtetu on ju sorteerida kui kokku kogutud liigiti jäätmetega ei ole midagi peale hakata (või ikka lähevad ühte autosse). Marginaalsuse (biojäätmed) väljatoomine jäätmemajanduses kui olulise võidu saavutamist või võimalust KOVil luua kõrvale alternatiivne veosüsteem näitab pigem ministri vähest haridust ja haritust, eriti valdkondlikku. Inimlik lollus on hukutav ning jäätmemajanduse ümberkorraldamine keskharidusega poliitikule Keskerakonnast on ülejõukäiv tegevus.

muutus
muutus

tuleb siis, kui inimesele hakkab jäätmekorjaja selle toorme eest mõistlikku tasu maksma, aga mitte, et inimene peab prügitootjale nii kaupa ostes , kui sunnitult prügiorjana seda sorteerides veel ka selle äraveo eest peale maksma. õlletaarat ei vedele enam kusagil looduses, leiti mõistlik lahendus ja rahvas on kaasatud.

i olnud piisavalt puhas ja tu
i olnud piisavalt puhas ja tu

Tere!
Olen Sinuga päris ühel arvamusel. Olin kunagi Läänemaa esimese korraldatud jäätmeveo hankedokumentide koostaja .Ka väheke sinisilme sellel ajal. Loomulikult täna ja praeagu tuleks prügifirmal raha minule maksta, mitte vastupidi. Alati võib rääkida, et pakend ei olnud piisavalt puhas ja tuli ahju ajada. Pakendi eest oleme me kõik juba ükskord maksnud ja toasoojus on teine kasum kellelegi.

Okas
Okas

Imelik jutt. Kas siis enne taara pandi kehtestamist olid kõik kohad tühje pudeleid täis? Ei mäleta nagu sellist asja. Tegelikult oli kõikidel pudelitel-purkidel hind ja nende eest anti raha. Nüüd on klaastaara hind 0 (null!). Kui ei usu, võta pandimärk õllepudeli küljest ära ja vaata kui palju selle eest makstakse. Seletan aeglasematele veel – poes sa maksad pudeli eest ja lisaks veel tagatisraha. Tagasi saad sa heal juhul ainult tagatisraha, pudeli enda hinna kasseerib keskkonnamaffia rahulikult endale.

siis
siis

hoolitses laulugunnar meie looduse eest

Para Doks
Para Doks

Ja kust jäätmekäitleja selle raha peaks võtma? Kehtestama mõne uue maksu?(Ärge tulge rääkima, et meie prügi on nii hinnaline kaup, et jäätmekäitleja teenib niigi megakasumeid. See ei ole nii!)
Õlletaara eest maksad ju poes panti, taarat viies saad selle sama oma raha tagasi. Kas tahad ka piimapaki ja võipaberi eest lisaks pakendi omahinnale veel panditasu maksta? Konteineri tühjendamise aegu saaksid siis oma raha tagasi? Ilmselt oleks keerukas ja kulukas korraldada, tekiksid petturid jms…

hinnaline kaup
hinnaline kaup

mida pidevalt laevatäite kaupa soomest osettakse ja siia taritakse põletamiseks, on ikka hinnaline küll ja maksad prügist toodetud sooja ja elektri ka lisaks kinni

Vahi nalja
Vahi nalja

Kas prügifirmad, mis jäätmeid koguvad, tegutsevad pidevas ja kasvavad kahjumis? Kus küll sellised imelised mõtted tulevad?

wpDiscuz