Esimese riigieksamini on jäänud vähem kui nädal, aga keegi ei tea midagi. Ei, siinkohal pole jutt eksamimaterjalist, sest õpitud on hoolega, nii palju, kui distantsõpe seda võimaldanud on. Kuigi ettevalmistus on jäänud võib-olla lünklikumaks kui tavapärasel aastal, sest nädalaid, ja mõnes koolis jupiti rohkemgi, pole koolides olnud kontakttunde ja korraldada pole saadud ka proovieksamit. Seetõttu on õpilastel võib-olla kindlustunnet vähem, sest tegelikku eksamiolukorda pole nad saanud läbi mängida.
Veel eile ei teadnud koolid suurt midagi sellestki, kuidas sel reedel viia läbi riigieksami-eelne koroonatestimine. Esmaspäeval oli viimane päev teada anda, kes soovib enne eksamit koroonatesti teha. Selle kohta, kuidas kurku loputada, on internetis küll video olemas, aga see, kuidas koolid peaksid testitavatega ümber käima, kas nad kutsuda kohale igaüks ise ajaks või mismoodi kogu see asi läbi viia, on veel umbmäärane.
Kõige hullem on aga see, et ikka veel pole teada, kas riigieksamid on tänavu kohustuslikud või mitte. Või täpsemalt öeldes, pole teada, kas gümnaasiumi lõpetamiseks peab kindlasti eksami tegema või mitte. Need, kes tahavad kõrgkoolis jätkata, lähevad kindlasti eksamile. Aga need, kes kavatsevad minna tööle, aega teenima või võtta eluga midagi muud ette, ei pruugi tahta eksamit teha.
Koolijuhid arvavad, et selgust riigieksamite asjus ei pruugi tulla enne neljapäeva, kuid esimene eksam on juba esmaspäeval. Selline segadus ja otsustamatus eksamite ümber on kummaline, arvestades, et eelmisel aastal on sama asi juba üle elatud. Vaatamata sellele, et mullu sadas eriolukord koolidele ja ministeeriumile selga ootamatult, oli aprilli keskpaigaks teada vähemalt see, et eksamid plaanitud ajal ei toimu, et koolidel ja õpilastel oleks aega nendeks valmistuda. Kas siis eelmise aasta kogemusest pole midagi õpitud?
Aga milles probleem LE. Haridusminister oli keskerakonnast kohvimasina ihaleja Mailis Reps, nüüd on reformierakonnast pädevuseta Liina Kersna. Küsige sealt, et miks haridus- ja teadusministeerium on saamatu ja juhitamatu ning juhtkiri võiks olla ikka konkreetsem vastutajate kohapealt, aga mitte laialivalguv üldistus.