Kuidas kolhoosiehitajad toitlustusprogrammi ellu viisid

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Kolhoosiesimehe ja agrotööstuskompleksi juhi ametit pidanud Heikki Koigist sai KEKi abitootmise juht. Foto: Arvo Tarmula

Kolhoosiesimehe ja agrotööstuskompleksi juhi ametit pidanud Heikki Koigist sai KEKi abitootmise juht. Foto: Arvo Tarmula

40 aastat tagasi oli Läänemaal üks väga omapärane sündmus – Haapsalu kolhooside ehituskontor (KEK) hakkas tolleaegse partei ja valitsuse kavandatud toitlustusprogrammi raames looma põllumajanduslikku abimajandit.

Nõukogude Liitu juhtis tollal veel Leonid Brežnev (suri novembris 1982), kes oli ühtaegu nii Nõukogude Liidu kommunistliku partei (NLKP) keskkomitee esimene sekretär kui ka NSV Liidu ülemnõukogu presiidiumi esimees.

Toitlustusprogrammi autoriks peetakse toonast NLKP poliitbüroo liikmekandidaati Mihhail Gorbatšovi, kes vastutas põllumajanduse eest. Olukord oli tõsine, sest 1981. aastal muutus NSVL suurimaks liha importijaks – sisse toodi miljon tonni liha aastas. Toitlustusprogramm kuulutati välja mais 1982.

Just sel ajal hakkas Haapsalu KEK lihaveiseid pidama ja nii sai ehitusettevõttest Nõukogude Liidu kommunistliku partei toitlustusprogrammi üks elluviijaist.

Haapsalu KEKi juhile Armin Niinemetsale meeldisid herefordid ning kui Gorbatšov tahtis nõukogude rahval kõhu täis sööta, siis nii nad ühte vagu kündma sattusidki. Samal ajal kui Gorbatšov 1981. aastal tulevast toitlustusprogrammi kirjutas, pidas Niinemets veisefarmi rajamise plaani.

Artikli lugemiseks tellige digipakett või logige sisse!

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Valdi
Valdi
Midagi neile,kelle meelest Eestis on kõik nihu: Eesti on mõttekoja Legatum Institute iga-aastase heaoluindeksi pingereas maailma 21. riik ning edestab muuhulgas kõiki Ida-Euroopa riike ja ka Prantsusmaad, Belgiat, Hispaaniat, Maltat, Portugali ja Itaaliat. Eesti on Ida-Euroopa kõige kõrgema heaolu tasemega riik, selgub ülevaatest. Eesti tugevaimaks küljeks on inimeste heaolu suurendav looduskeskkond, millega ta asub pingereas 10. positsioonil, nõrgimaks aga tervise valdkond (51. positsioon) kõigi riikide võrdluses. Legatum Institute kasutab heaolu indeksi koostamisel 12 erineva valdkonna näitajaid, mis on grupeeritud neljakaupa kolme rühma – ühiskond ja selle juhtimine, majandus ning inimeste elu puudutavad näitajad. Eesti on viimase kümne aastaga teinud märkimisväärse… Loe rohkem »
kummaline maailm
kummaline maailm

“…nõrgimaks aga tervise valdkond (51. positsioon)”
Põhjuseks ilmselt ravikindlustuseta töötud ja hiigeljärjekorrad eriarstile.

kas
kas

sama firma avaldab ka iganädalasi refierakonna rahvast rõõmustavaid toetusekasvu numbreid

sm. Tasku
sm. Tasku

meil pole isegi oma kasti vabrikut

täienduseks
täienduseks

Selle aegne ENSV suutis enda rahva ise toiduga varustada… Toodeti niipaljugi et suudeti venemaadki varustada. Täna me seda enam ei suuda. Tänaseks oleme enamus tootmisavaldkondades oleme impordimaa. Väliskaubanduse bilanss on kogu niinimetatud iseseisvumise aja olnud negatiivne. NATO omavarustusvõime ja rahandusliku julgeoleku nõudeid ei täideta.

wpDiscuz