Halduskohus peatas kevadist hanejahti lubava korralduse kehtivuse

Ornitoloogiaühingu taotlusel peatas Tallinna Halduskohus hanede jahtimist lubava korralduse kuni 14. aprillini, mis tähendab, et selle ajani hanesid küttida ei tohi.

Eesti Ornitoloogiaühing on seisukohal, et kevadiseks hanejahiks puudub vajadus, kuna samaväärsed loomastikku ja linnustikku vähem kahjustavad meetmed on olemas. Mittesurmavad heidutusvahendid, mida põllumehed on juba pikka aega kasutanud, osutusid Rewildi tehtud kaheaastase uuringu järgi hanede peletamisel sama tõhusaks kui kevadine jaht.

Keskkonnaameti korraldus “Luba haneliste küttimiseks väljaspool jahiaega” ei taga nende haneliikide, kelle kaitsmine on Eesti kohustus ja seda eriti kevadrände perioodil, turvalisust. Kevadine jaht seaks ohtu nii väike-laukhane, kelle asurkonna suurus on vaid 100 isendi ringis, kui ka taiga-rabahane, keda heidutusjahi käigus jahimehed väga tõenäoliselt suur-laukhane pähe maha lasevad.

“Probleem oli seni nimelt selles, et püssimehed ei tee lindudel vahet ja tulistaksid muidu ka väljasuremisohus haneliikide isendite pihta. Üleüldse on selgeks tehtud, et hanede tapmine põllumehi ei aita, vaid hanedel saab põllusaaduste söömist takistada ka vahenditega, mille tagajärjel ei pea ükski asjaosaline elu jätma,” selgitas Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke.

Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas Keskkonnaameti 26. märtsi korralduse, mis võimaldas viies Eesti maakonnas põldudel küttida suur-laukhanesid ja valgepõsk-laglesid. Tallinna Halduskohus andis ühingule esialgse õiguskaitse kuni 14. aprillini, mis tähendab hanejahi peatamist ja millest kõik põllupidajad peavad kinni pidama.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub inimesi, kes sel nädalavahetusel või järgmise nädala alguses märkavad põlluservas hanesid varitsevaid püssimehi, üles rikkumisest viivituseta teatama riigiinfo telefonil 1247.