4

Tänasest võib pidada jahti hanedele ja lagledele

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Lagled Parilas. Foto: Urmas Lauri

Põgari-Sassi rannaniit Matsalu rahvuspargis. Foto: Urmas Lauri

Keskkonnaamet lubab 15. märtsist 15. maini üle Eesti kindlaksmääratud põldudel jahti hanedele ja lagledele, et uurida heidutusjahi mõju haneliste käitumisele ja saada soovitusi järgnevateks perioodideks.

Kevadel rändavad haned ja lagled Euroopa keskosas asuvatest talvituspaikadest läbi Eesti oma pesitsuskohtadesse Siberi tundraaladele. Kevadrändel peatub Eestis üle 100 000 valgepõsk-lagle ja üle 80 000 suur-laukhane, kes täiendavad siin oma energiavarusid nii looduslikel rohumaadel kui ka põllukultuuridel. Põldudel orast, rapsi ja külvatud teravilja süües tekitavad nad aga kahjusid põllupidajatele.

Kahjude vähendamiseks on linde lubatud põldudelt eemale peletada. Selleks on kasutatud automaatseid ja manuaalseid heli- ja visuaalefekte tekitavaid vahendeid ning töödeldud põllukultuure linde peletavate ainetega. Paraku nende peletusviisidega linnud harjuvad ja meetmete tõhusus järk-järgult väheneb. Seetõttu uuritakse, kas jaht on efektiivsem heidutusviis ning kuidas seda lubades vältida ohustatud liikide kahjustamist.

„Eelmisel aastal algatatud uuringu tulemus näitas, et heidutusjahi mõju erinevus tavaheidutusega on pigem väike, kuid mõnel juhul siiski mõnevõrra tugevam. Käesoleval aastal laiendatakse uuring üle Eesti, et saada esinduslikum ja usaldusväärsem ülevaade ning kaardistatakse lindude käitumine heidutusjahi käigus laiemal alal. Eesmärk on suunata haned aladele, kus nende tekitatavad kahjud on aktsepteeritavad, tagades samal ajal kaitsealuste ja langevas arvukuse trendis olevate liikide ohutus. Juba sel aastal on keelatud heidutusjaht rannikualadel, kus on tõenäolised väga ohustatud väike-laukhane peatuspaigad,“ sõnas Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Küttida on lubatud viit liiki hanelisi: suur-laukhani, hallhani, rabahani, valgepõsk-lagle ja kanada lagle. Ühes ööpäevas on ühelt põllult lubatud küttida kuni kümme lindu. Ette on antud ka maksimaalne isendite arv, keda on lubatud uuringu kahe kuu jooksul kogu põllumassiivi kohta küttida.

Uuringu tellib Keskkonnaamet ja teostab OÜ Rewild. Tulemused võetakse kokku 2020. aasta lõpus.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Sass S
Sass S

Hea uudis , poest ju liha ei saa !

Pamp
Pamp

Ootame külla itaalia jahimehi, kes siin igal aastal hanesid kõmmutamas käivad.

Kodanik
Kodanik

Ei lasta sul neid italjaanosid riiki sissegi.

H.Hani
H.Hani

Las Keskkonna amet paneb hanedele kohustuse riputada kaela sildid, et mis tüüpi hani ta on. Muidu Keskkonna Amet ei anna hanele luba minna põllule sööma.

wpDiscuz