0

Ornitoloogid süüdistavad keskkonnaametit vassimises

Avatar

BNS

Kuigi uuringud näitasid, et hanede kevadjaht pole põllukahjustuste ärahoidmisel tõhusam meede kui tavaline hanede hirmutamine, andis keskkonnaamet hanetapuks loa. Foto: Urmas Lauri

Linnuteadlaste sõnul on eksitav keskkonnaameti väide, nagu oleksid Eesti ornitoloogiaühingu eksperdid olnud kaasatud hanede ja laglede kaitse ning ohjamise tegevuskava loomisse – teadlaste ettepanekuid ei arvestatud.

“Ornitoloogiaühingul ei olnud tegevuskava koostamiseks või selles protsessis osalemiseks sõlmitud keskkonnaametiga ühtegi lepingut. Kava koostamisel kasutati valikuliselt ornitoloogiaühingu tehtud ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) rahastatud analüüsi “Suurlindude poolt tekitatud kahjustustest Eesti põllumajanduskõlvikutel” tulemusi ning osalesime koos teiste huvirühmadega kaasamiskoosolekutel ja tegime ettepanekuid, ent tegevuskava koostajad me siiski ei olnud,” selgitas Volke ornitoloogiaühingu kodulehel.

“Ornitoloogiaühing rõhutas algusest peale, et kevadine heidutusjaht ei saa olla vahend, millega lahendada põllukahjustuste probleemi. Kava valmimise etapis edastasime keskkonnaametile kahel korral oma seisukohad, mis sisaldasid ettepanekut heidutusjaht kavast välja jätta,” lisas Volke.

Tema sõnul on keskkonnaamet avalikult ja ausalt tunnistanud, et kuigi uuringud hanede kevadise heidutusjahi suurt mõju ei kinnita, võimaldatakse hanejahti seetõttu, et põllumehed seda väga soovivad.

“Põllumeeste esindusorganisatsioonide surve poliitikutele ja ametnikele on olnud väga tugev ning see tipneb sisuliselt hanetapuga, mis põllukahjustusi ei vähenda, ent paneb löögi alla nii ohustatud kui tavalised põllulinnud,” kritiseeris Volke riigi destruktiivset käitumist.

Vastupidiselt ornitoloogiaühingu ettepanekule heidutusjahi lubamisest üldse loobuda, tõstis keskkonnaamet kevadise heidutusjahi olulisust tegevuskavas kolmandalt prioriteedilt teisele. Kolmas prioriteet ehk soovituslik tegevus aitab kaudselt kaasa eesmärkide saavutamisele, teine prioriteet ehk vajalik tegevus aitab aga juba oluliselt kaasa niinimetatud eesmärkide saavutamisele.

Ornitoloogiaühing peab hanede kevadist letaalse heidutamise võimaldamist endiselt vastuvõetamatuks, ja seda mitmel põhjusel.

Aastatel 2019 ja 2020 tehtud uuringud näitasid, et hanede kevadjaht pole põllukahjustuste ärahoidmisel tõhusam meede kui tavaline hanede hirmutamine. Seega on haneliste tekitatavate põllukahjustuste vähendamiseks olemas samaväärsed alternatiivsed, linnustikku vähem kahjustavad võimalused, mida tuleb eelistada kevadjahile.

Viimase käigus võivad hukkuda ka taiga-rabahane ja väike-laukhane isendid. Mõlemad asurkonnad on ohustatud ja rahvusvaheliselt kaitse all. Vaatamata tegevuskavas planeeritud abinõudele ei ole nende liikide turvalisus tagatud, sest jahimehed ei suuda neid teistest hanedest eristada.

Kevadise heidutusjahiga kaasneb kõigi samadel põldudel pesitsevate lindude oluline häirimine, samuti pole välistatud nende hukkumine jahi käigus. Seda on ornitoloogide kinnitusel oluline arvestada, sest Eesti põllulindude arvukus on languses: aastatel 1984–2017 vähenes Eestis põllulindude hulk vahemikus 24 000–52 000 haudepaari aastas, kogu uurimisperioodi kohta 0,8–1,7 miljonit paari.

Hane asurkondade arvukus on viimaste teadusandmete järgi stabiliseerunud ja äärmuslike meetmete rakendamiseks puudub vajadus. Haneprobleemi teravnemise algpõhjus on kahjustustundlike põllukultuuride pindala mitmekordne suurenemine viimase kümne aasta jooksul. Taliviljade, talirapsi ja -rüpsi külvipind on suurenenud kolm korda, kaunviljade külvipind neli ja pool korda ning vaid suviviljade kasvupind ei ole oluliselt muutunud.

Põllukultuuride kaitseks hanede eest saab rakendada põllumaastike ümberkorraldamise meetmeid, eelkõige suurte lagedate põldude mitmekesistamist. Hanedele meeldivad suured põllud, seega oleks põllumeestel mõistlik vähendada põllulappide suurust maastiku mosaiiksemaks muutmisega.

Alates veebruari keskpaigast levib Eestis lindude gripp ja veelindude rände ajal tuleb nakatunud isendeid arvukalt juurde. Kevadise heidutusjahi mõjul lendavad haned tavapärasest rohkem ringi ja ka peatuvad rohkematel põldudel, sealhulgas ööbimisveekogudest kaugemal asuvates piirkondades, ning see võib suurendada kodulindude linnugrippi nakatumise riski. Samuti tekib linnugripi leviku suurendamise risk maha lastud hanede käitlemisel.

Seega peab Eesti Ornitoloogiaühing kevadise heidutusjahi lubamist hanede ja laglede kaitse ning ohjamise tegevuskavas veaks.

Eestimaa Roheliste juhatuse liige keraamik Helina Tilk leiab, et keskkonnaameti äsja kinnitatud hanede ja laglede ohjamise tegevuskava õigustab põldudel tiibu puhkavate ja toitu otsivate rändlindude hukkamist.

“Jällegi on on juhtunud see, mis on saanud keskkonnaameti praktikas tavapäraseks. Keskkonnaamet püüab avalikkusele jätta muljet, et pärast uuringuid ja arutelusid on saavutatud põllumeeste ja linnukaitsjate vahel kompromiss,” ütles Tilk BNS-ile. “Paraku tundub kõigil osapooltel olevat kompromissist oma arusaam Ja veel olulisem on küsimus, kas lindude surm saab olla mõne kompromissi osa.”

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz