Tartu ülikooli juhitava reoveeuuringu värsked tulemused näitavad endiselt suurt viirusesisaldust kõikjalt Eestist kogutud proovides. Teadlaste sõnul pole stabiliseerumise märke veel näha.
Viirusest vaba piirkonda Eestis ei ole, küll aga on võrreldes möödunud nädalaga rohkem piirkondi, kus viirust on mõõdukalt, mitte enam palju.
Sedapuhku on uuringutulemuste kaardilt välja jäetud Paide, mille sellenädalane proov ei andnud usaldusväärset pilti. Reoveeproove analüüsinud Tartu ülikooli molekulaarse ökoloogia kaasprofessori Veljo Kisandi sõnul on Paide proovi tõenäoliselt mõjutanud rohke lumesulavesi, mis on inimtekkelise reovee hulka liialt lahjendanud. „Proovis oli tavapärasest 100–1000 korda vähem ka E. coli baktereid, mida jõuab harilikult inimese seedetraktist reovette suurel hulgal. Seepärast ei saa Paide proovi koroonaviirusesisaldust tegelikku olukorda peegeldavaks pidada,“ selgitas Kisand.
Haapsalus on teist nädalat järjest reovees rohkelt koroonaviirust. Selle aasta üheksast nädalast viiel on Haapsalu reoveest viirust tuvastatud rohkelt ja neljal nädalal mõõdukalt. Viimati oli Haapsalu reovees koroonaviirust vähe möödunud aasta novembri alguses.
Reoveeuuringu juhi, Tartu ülikooli antimikroobsete ainete professori Tanel Tensoni sõnul on tulemused näidanud valdavalt suurt viirusesisaldust pea kõikjalt Eestist kogutud proovides juba aasta algusest alates. Sealjuures tähendab see mõnes piirkonnas tegelikult väga suurt viirusesisaldust, mistõttu ei saa ka olukorra stabiliseerumisest veel juttu olla.
„Teadlastena saame olukorda jälgida ja nädala-paari jooksul toimuvaid nakatumistrende prognoosida, kuid viiruse leviku peatamine on iga inimese kätes. Hoidume kontaktidest, püsime võimaluse korral kodus ning kanname avalikes kohtades maski – vaid nii saame viiruse levikule võimalikult ruttu pidurit tõmmata,“ pani Tenson kõigile südamele.
Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes ja üle 10 000 elanikuga linnades. Uuring on terviseametile abistav tööriist, andes varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Uuring aitab avastada varjatud koldeid ja jälgida muutusi puhangudünaamikas. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt.
Proovide kogumisel teeb Tartu ülikool koostööd Eesti keskkonnauuringute keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.
