Ilmateenistus: milline oli tänavune talv?

Riigi ilmateenistus võttis möödunud talve kokku.

Klimaatiline eeltalv algab teatavasti koos esimese ajutise lumikatte moodustamisega ja esimeste külmailmadega. Ööpäevane keskmine õhutemperatuur langeb eeltalve saabudes tavaliselt alla nulli.

Klimaatilise päristalve algus on määratletud püsiva lumikattega perioodi algusega ning sellega kaasneb külmailmade sagenemine ja enamikel aastatel ka domineerimine. 

Lääne-Eestis ja mõnel pool Lõuna-Eestis algas talv jaanuari esimesel poolel: 2.–11.jaanuaril, mil tekkis püsiv lumikate.

Saartel algas talv enamikes kohtades jaanuari viimastel päevadel: 27.–30. jaanuaril.

Mujal Eestis algas talv detsembri viimasel dekaadil: 22.–25. detsembril.

Talv sai enamikes kohtades läbi juba veebruari viimasel kolmandikul: 21.–28. veebruaril.

Alates talvest 1922/23 oli tänavune talv soojuselt 35.-38. kohal. Sama soe oli ka talv 1961/1962, 1987/1988 ja 1972/1971.

Talv 2020/2021 oli normist väga napilt jahedam. Talve keskmine õhutemperatuur oli –2,7 °C (norm –2,6 °C).

Keskmisena kõige soojem talv oli Ristnas 0,0 °C (norm –0,2 °C).

Keskmisena kõige külmem talv oli Narvas –4,8 °C.

Kõige soojem talvekuu oli detsember, Eesti keskmise õhutemperatuuriga +0,6 °C (norm –1,0 °C). Veel jõulupühade ajal (24.–26. detsember) püsis ööpäeva keskmine õhutemperatuur –3 ja +5 kraadi vahel. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis aga kuni +7 kraadini.

Kõige külmem talvekuu oli veebruar Eesti keskmise õhutemperatuuriga –5,7 °C (norm –3,8 °C).

Maksimaalne õhutemperatuur 9,6 °C mõõdeti Valga ilmajaamas 26. veebruaril.

Minimaalne õhutemperatuur –30,1 °C mõõdeti Jõhvi ilmajaamas 18. veebruaril.

Tänavuse talvega sama vähe sademeid oli ka ka 1973/1974 talvel.

Sademeid oli enamikes kohtades normist vähem, vaid üksikutes kohtades pisut üle normi. Talve sajusumma Eesti keskmisena on 102 mm, norm 142 mm (72% normist)

Kõige sajusem kuu oli jaanuar: Eesti keskmisena sajusumma 47 mm (norm 49 mm).

Kõige kuivem kuu oli veebruar, mil Eesti keskmisena oli sajusumma 17 mm (norm 39 mm).

Kõige sajusem talv oli Tallinnas: 160 mm (norm 155 mm ehk 104% talve sajunormist).

Kõige kuivem talv oli Sõrves: 67 mm (norm 121 mm ehk 55% talve sajunormist).

Päikesepaistet oli talve jooksul normist vähem. Päikest talve jooksul oli Eesti keskmisena 109,2 tundi (norm 117,3 tundi).

Kõige päikeselisem kuu oli veebruar: Eesti keskmisena päikest 76,4 tundi (norm 63,2 tundi).

Kõige päikesevaesem oli jaanuaris: Eesti keskmisena päikest 14,6 tundi (norm 33,1 tundi).

Kõige vähem päikest paistis Tallinnas, talvistel kuudel kokku 88,4 tundi (norm 109,2 tundi).

Kõige enam päikest oli Roomassaares kolme talvekuuga 154,0 päikesepaistelist tundi.

Talve jooksul oli Tallinnas, Jõhvis, Viljandis ja Võrus 61 päikeseta päeva ehk nendel päevadel ei paistnud päikest mitte minutitki. Roomassaares oli selliseid päevi vaid 36.

Detsembri kahel esimesel dekaadil jagus lumikatet vaid üksikuteks päevadeks.

Detsembri viimasel dekaadil esinenud lumesadudest tekkis Mandri-Eestis mitmel pool lumevaip, mis küll kahanes sulailmade tõttu kiiresti.

Jaanuari esimesel dekaadil esinenud lumesajud tõid kõikjale lumelisa, kuid kuu viimasel dekaadil esinenud sulailm jõudis siin-seal saartel lumikatte täielikult sulatada.

Jaanuaril viimastel päevadel kattus maapind taas kõikjal lumevaibaga ning seekord püsis see kuni veebruari teise dekaadi lõpuni. Veebruari viimase kolmandiku vihmasadude ja sulailmade tõttu hakkas lumikate kiiresti sulama ning veebruari lõpuks oli lund mitmel pool veel vaid varjulisemates kohtades.

Kõige paksem lumikate mõõdeti Tuulemäe sademete mõõtejaamas: 51 cm (3. veebruar)