Looduskaitseühendused on Matsalus lageraie lubamise vastu

BNS

Habras loodus vajab Matsalus kaitset. Penijõgi ujutas novembri suurveega üle matkaraja, mis viib vaatetorni juurest tagasi mõisani. Andrus Karnau
Habras loodus vajab Matsalus kaitset. Penijõgi ujutas novembri suurveega üle matkaraja, mis viib vaatetorni juurest tagasi mõisani. Andrus Karnau

Looduskaitseühendused Eesti Metsa Abiks (EMA), Roheline Läänemaa ja Roheline Pärnumaa esitasid keskkonnaametile (KeA) mahukad parandusettepanekud Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõule, millega amet soovib ulatuslikku looduskaitsealaste piirangute leevendamist rahvuspargis.

Muu hulgas soovib KeA uue eeskirjaga lageraie lubamist, mis on kehtiva eeskirja järgi Matsalu rahvuspargis keelatud.

Looduskaitseühendused kritiseerisid mitmete kaitsemeetmete põhjendamatut leevendamist ning sellise tegevuse mittevastavust rahvuspargi kaitse-eesmärkidele. Pakuti välja ka terviklikumat kaitset tagavad alternatiivid, uued kaitse-eesmärgid ja kaitseala uute piiride korrigeerimise võimalused. Ettepanekute tegemisel toetuti ka keskkonnaagentuuri (KAUR) spetsialisti Uudo Timmi koostatud ekspertiisile, millega võrreldes on keskkonnaamet oma eelnõus kohati lausa risti vastupidiseid muudatusi teinud.

KeA-le tehtud ettepanekus selgitavad looduskaitseühendused, et loodusdirektiivi ja linnudirektiivi järgi tuleb saavutada Matsalu rahvuspargis kaitstavate liikide ja elupaikade soodne seisund. Kuna seda pole veel saavutatud, siis ei saa olla õigustatud ka kaitsekorra leevendamine. Kogu Euroopa Liit tervikuna ei ole saavutanud nende direktiivide eesmärke, seetõttu on alanud kümnendil plaanis läbi viia korrektuurid kõnealuste direktiivide jõustamisel.

Ühendused pidasid küsitavaks lageraie ja intensiivsemate põllumajandusvõtete lubamist, mida senine kaitsekord on keelanud. Leiti ka, et maastikuliselt tuleks kaitsta piirkonna ajaloolist ilmet. Samuti tehti ettepanekud muuta kaitseala valitsemist uuringute-kesksemaks. See tähendab, et uuringuid tuleks teha varasemast rohkem ning muudatused kaitse-eeskirjas peaksid lähtuma elupaikade ja liikide seisukorrast. Looduskaitseühendused rõhutasid, et kohati läksid eeskirjas tehtud muudatused otsesesse vastuollu nende peamise alusdokumendi, KAUR-i spetsialisti Uudo Timmi eksperthinnanguga.

Matsalu rahvuspargi kavandatav ja ka kehtiv kaitse-eeskiri on pälvinud kriitikat mitmete organisatsioonide, huvigruppide ja spetsialistide poolt. Kõnealust rahvusparki peetakse üheks Eesti olulisemaks kaitsealaks.

3 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
ikka
1 aasta tagasi

olen näinud neid kaitsealadel tehtud poolkõvasid raieid ja ei arva neist mitte midagi. Narrimine ja lolli mängimine- vaatad selliseid lanke ja pähe tuleb kaks mõtet- kas üldse mets puutumata jätta või teha 5 hektari poolkõva raie asemel 1 hektar konkreetselt lagedaks.
Sellise poolkõva kursiga puutumatut ja tervet metsa Eestimaale küll ei jää.

Koha
1 aasta tagasi

Tehke mastalus kasari suue lahti, ja penijõgi uuesti laevatatavaks, ning asjad muutuvad ise paremaks.

Ivar pudet
1 aasta tagasi

Huvitav!Kalamehed häirivad ja nüüd raiutakse pesitsuspuud maha