Kuigi kooronaaeg on pannud eestlased rohkem looduses liikuma ja sotsiaalmeedia on üle ujutatud fotodega rabadest ja matkaradadelt, on just loodusturism vähemalt Lääne-Eestis üks valusama tagasilöögi saanud turismiharusid.
Ühelt poolt sattus kevadine lindude rändeperiood täpselt eriolukorra ajale, mil piirid oli suletud. Kuigi suvel tavaelu üksjagu taastus, jäid paljud reisipiirangud siiski kehtima ning suurem osa Inglismaalt, Saksamaalt, Hollandist, Šveitsist ja mujalt saabuvatest maksujõulistest loodusturistidest seetõttu meile tulemata.
Eestimaise ja välismaise loodusturisti suurim erinevus on selles, kui palju üks või teine raha maha jätab. Eestlane sõidab päevaks mõnele matkarajale, seljakotis kodust kaasa võetud termos teega ja võileivad. Heal juhul võtab seltskond giidi, aga enamasti mitte.
Välismaa loodusturist tuleb aga üldjuhul pikemaks ajaks, peatub kolm-neli ööd, võtab giidi, kes teda parimatesse paikadesse juhatab, ja sööb kohapeal hommiku-, lõuna- ja õhtusööki, lõpuks ostab ehk mõne kingitusegi kaasa. Raha hulk, mida välismaalt saabuv loodusturist meile maha jätab, on muljetavaldav. Seda enam, et tõsisemad loodusturistid, kes Lääne-Eestit külastavad, on vägagi maksejõulised inimesed.
Jääb vaid loota, et kui koroona taganeb, vaktsineeritute hulk kasvab ja piirid taas avanema hakkavad, leiab see loodushuviline seltskond Lääne-Eesti taas üles. Iseasi, kas siis on siin enam neid, kes neid vastu võtaksid ja kvaliteetset teenust pakuksid või on kõik, kes on aastakümneid välismaiste loodusturistide siiatoomise nimel pingutanud ja just-just hakanud oma töö vilju maitsma, tuled kustutanud.
Ettevõtjad ootavad välismaalasi, aga seniks tasuks ka eestlastel proovida matkajuhiga looduses käia. See on harivam ja huvitavam kui omal käel müttamine.
piir lahti ja las rublamüüja paneb oma piiteri rongid tasuta käima , varsti on 100000 rändurit kohal, viinamüük läheb mäkke, saab hakata toetusi maksma ja neid meie ühiskonda ka assimileerima
Asjal on ka hea külg. Paljud paljud linnud jäid tänu sellele “loodusturismi” vähenemisele ellu.
Veidi vähem paugutamist oli küll. Kahjuks üks selle sektori alamliik siiski toimis kohalike käes edasi-lasti linnud,topiti külmikusse ja saadeti spagetinägudele koerte treenimiseks. Masendav.