0

Rasmus Kattai: kas viirus võib tekitada tüsistusi majanduses?

Lääne Elu

info@le.ee

Rasmus Kattai
Rasmus Kattai, Eesti Panga ökonomist

Mitte küll kõigil, ent enamikul inimestest ja Eesti majandusel tervikuna on koroonakriisis läinud paremini, kui osanuks oodata.

Tööpuudus on suurenenud, kuid mitte plahvatuslikult, keskmine palk kasvab küll aeglasemalt, aga on tõusuteel, ja pangakontodel hoitava raha hulk on jõudsalt paisunud. Kõike seda troonib teadmine, et eelmisel aastal oli Eesti majanduslangus Euroopa üks väiksemaid. Viimast võib lugeda väikeseks imeks või vähemasti tubliks saavutuseks selle taustal, et Eestil on väga väike ja avatud (ehk teistest riikidest tugevasti sõltuv) majandus ning varasem kogemus on näidanud, et turbulentsed ajad kõigutavad meid rohkem kui ümberkaudseid riike. Praeguses kriisis on aga läinud teisiti.

Majanduse edasine käekäik sõltub otseselt sellest, kui edukalt viirust ohjatakse – selle leviku tõkestamiseks seatud piirangud on majanduse jaoks peamine probleemide tekitaja. Nüüdseks on paljudes riikides vaktsineerimisega algust tehtud, ent paraku tuleb tõdeda, et endiselt on palju ebakindlust.

Eesti majandusprognoosid on osutunud ebatäpsemaks kui suure finantskriisi ajal. Uus ja tundmatu vaenlane muutis ettevõtted kriisi puhkedes ülipessimistlikuks. Tegelikult kohanes aga suur osa ettevõtteid uute oludega väga kiiresti ning muidugi päästis hullemast see, et paljud riigid panid erasektorile pretsedenditult suuremahuliste abiprogrammidega õla alla. Sel põhjusel jäi majanduslangus kõvasti väiksemaks, kui kevadel ja suvel kardeti. Samas, teise laine tõttu jääb kriisi alguses oodatud ja loodetud majanduse kiire tagasipõrge endisele tasemele olemata ning taastumine tuleb aeglasem.

Koroonakriisi eripära on, et majanduse erinevaid harusid kohtleb see ebavõrdselt. Majutus, toitlustus ja transport kogevad mitu korda karmimaid olusid kui nii mõnedki teised sektorid. On neidki harusid, mis kõigest hoolimata kasvavad, näiteks infotehnoloogia ning finants- ja kindlustustegevus.

Majanduse struktuur ongi pidevas muutumises ja Eestis on sihikindlalt välja tõrjutud odavale tootmisele rajatud ärimudeleid. Ohukoht on aga see, kui osa majandusharusid kannatab väliste põhjuste tõttu ebaproportsionaalselt palju ja majandusel tervikuna ei lähe samuti hästi – siis ei leidu tõenäoliselt suure hulga inimeste jaoks peagi enam sobivat tööd. Praeguse kriisi eripärasid arvesse võttes on valitsusel olnud kohane lähtuda mallist „kelle tegevust piirad, seda ka abista”. Kriisi venimise korral muutub aga osa majanduse kunstlikul hingamisel hoidmine riigi jaoks kurnavaks ning sel juhul on otstarbekas suunata senisest enam ressurssi ümberõppe korraldamisse ja tagada, et elujõulistel ettevõtetel oleks ligipääs laenurahale.

Alanud aastas leidub siiski ka helgeid laike. Esiteks, kuigi paljud inimesed on pidanud taluma sissetuleku kaotust, pole kriis ära söönud kõiki sääste. Vastupidi – kuna majapidamiste sektori kogusissetulek on kasvanud ja kulutused samal ajal vähenenud, on selle tulemusena rahavarud suurenenud ning see on hea eeldus, et majandusele uuesti hoog sisse saada. Lisaks on praeguseks üle 50 000 inimese otsustanud kasutada võimalust loobuda teisest pensionisambast ning küsitluste järgi suureneb loobujate hulk veel mitu korda. Küsitlused näitavad sedagi, et suur osa loobujaist ei investeeri raha edasi, vaid eelistab pensionipõlveks säästetu kohe käiku lasta. Lühiajalises vaates annab see majandusele tõuke.

Rahamaailmas toimuv lubab väga madalate intressimäärade kestmist veel aastaid. Joe Bideni võit Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel on tekitanud lootuse, et maailmakaubandust halvanud piiranguid leevendatakse.

Õigete majanduspoliitiliste valikute korral on võimalik, et Eesti väljub raskest seisust püsivate majanduslike kahjudeta. See tähendab, et majandus jõuab tagasi seisu, mida prognoositi lähiaastaiks enne kriisi puhkemist. Silmatorkavaimaks taagaks jääks sel juhul üksnes riigivõlg. Valitsusel tuleb hakata otsima võimalusi taastada nelja aasta eest lagunenud kooskõla riigi kulutuste ja maksukoormuse vahel. Püsiva majanduskahjuta pääsemise esmane eeldus on siiski see, et viirus taandub aasta esimeses pooles ja piirangute eemaldamine laseb majandusel taas vabalt hingata. Eelmise aasta kogemus näitab selgelt, et suurema tervisekriisiga riigid kannatasid ka majanduslikult enam. Seega tuleb valitsusel rõhku panna selgetele sõnumitele, kuidas inimesed peaksid viiruse leviku tõkestamiseks käituma, ning vaktsineerimise tõhusale korraldamisele.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz