Eesti tarbijahindade aastane kasvutempo jätkas aeglustumist: maikuus oli kasv 11,3 protsenti ja juunis 9,2 protsenti. Inflatsioon on aeglustunud alates eelmise aasta septembrist ja Eesti Panga prognoosi kohaselt langeb hinnakasv aasta teisel poolel alla 5 protsendi. Hinnakasv on suures osas aeglustunud tänu energia ja paljude toormete odavnemisele. Selle odavnemise mõju kandub aegamisi edasi ka teiste tarbitavate toodete lõpphindadesse.
Nagu eelmistel kuudel, põhjustasid suurima osa ka juunikuisest elukalliduse tõusust toiduained, mille arvele langes ligi pool kogu tarbijakorvi kallinemisest. Enim on aastaga kallinenud köögi- ja puuvili (ligi 35 protsenti), aga ka liha- ja piimatooted (pisut üle 15 protsendi). Samas on ka toiduainete puhul näha, et hinnakasvu tempo taltub. Koos väiksema energiakuluga vähendab enamiku põllumajandustoormete odavnemine ka edaspidi selle kaubagrupi hinnatõususurvet. Erandiks on suhkur ja liha, mille maailmaturu hinnad on viimastel kuudel taas tõusujoones liikunud. Toidutoormete üldine hinnatase on eelmise aasta tipust siiski ligi veerandi langenud ning toormete odavnemise mõju jaehindadele on alles avaldumas.
Seni nähtud tarbijahindade tõus on olnud märksa suurem kui tootmiskulude kasv ning tarbijate kulutused on tublisti suurendanud ettevõtete kasumeid. Eesti Panga hinnangul tulenes umbes 40 protsenti esimese kvartali elukalliduse tõusust juurdehindluse suurenemisest, ent möödunud aastal oli see proportsioon veelgi suurem. Nüüd ei saa ettevõtted väga elava nõudluse najal enam nii hõlpsasti kasumlikkust suurendada, kuigi eri valdkondade ettevõtted on ka seni saanud seda võimalust väga erinevalt kasutada. Kasumlikkuse suurendamise võimalus on märgatavalt kahanenud, sest pandeemiasäästude ja teisest pensionisambast välja võetud raha nõudlust ergutav mõju on ammendunud ning intressitõusu nõudlust pärssiv mõju suurenenud. Taanduvad ka energiakriisist ja tarneprobleemidest põhjustatud kulusurved, mistõttu aeglustub üldine hinnatõus edaspidigi.
Kuigi hinnatõus aeglustub ja keskmine palk kasvab kiiresti, pole palga ostujõud seni veel jõudnud tagasi tasemele, mis valitses enne kiire inflatsiooni perioodi. Alates eelmise aasta septembrist on reaalpalk küll kosunud, kuid ostujõu täielikku taastumist võib oodata alles 2025. aastal. Maksuameti andmetel on palgaväljamaksete kasv aasta esimese viie kuu jooksul püsinud üle 10 protsendi ja palgakasv jääb ka ettevaates küllaltki jõuliseks. Siiski tuleb arvesse võtta, et tuleval aastal kergitab elukallidust muu hulgas käibemaksumäärade tõus, mis hoiab inflatsiooni 4 protsendi lähedal ning nihutab ostujõu taastumise mõnevõrra kaugemasse tulevikku.
Hurraa! Hinnad kasvasid ainult 9,2%.