Jõulupühade ajal saabus Eestisse esimene saadetis koroonavaktsiine ja eile pärastlõunal teine saadetis – kokku 19 500 doosi vaktsiini.
Eilehommikuse seisuga oli vaktsineeritud 2535 inimest ehk nädalaga oli kasutatud pisut enam kui veerand esimese saadetisega saabunud vaktsiinidest. Vaktsineeritutest 20 ehk alla protsendi on Läänemaa haigla töötajad. Täna peaks Läänemaale jõudma vaktsiin veel 20 haiglatöötajale ning 30 perearstile ja -õele.
Sotsiaalministril oli plaanis kevadeks vaktsineerida 300 000 inimest, kuid samas tempos jätkates kulub selle arvuni jõudmiseks üle kahe ja poole aasta. On selge, et tempot tuleb suurendada, eriti arvestades asjaolu, et vaktsineeritutele tuleb manustada ka teine doos. Seetõttu ei ole imekspandav Läänemaa perearsti Helle Saarsoo hirm massilise vaktsineerimise ees, sest pereõdedele langeb suur töökoormus.
Samas on arusaadav, et kõik sõltub ka vaktsiini Eestisse jõudmisest – kui ei ole vaktsiini, ei saa ka kedagi vaktsineerida. Kindlasti leevendab olukorda see, kui valmis saavad ka teiste tootjate vaktsiinid – siis ei seisa kogu kaitsesüstimine vaid ühe ettevõtte taga.
Seda, millal saavad kaitsesüstid tavalised inimesed, ei oska veel keegi öelda, sest esmalt vaktsineeritakse meditsiinitöötajad, seejärel hooldekodude töötajad ja elanikud, kroonilised haiged ja üle 70aastased ning eesliini töötajad. Seejärel jõuab järg nende inimesteni, kes peavad tagama elutähtsad teenused: veevärgi ja katlamajade töötajateni.
Kui suurimad riskirühmad on vaktsineeritud, jõuab kord kõigi soovijateni. Kui umbes kolmveerand elanikkonnast on kaitsesüstid saanud, võiks riiki lugeda viirusvabaks. See omakorda tähendab, et taastub tavapärane elu – võib käia koolis ja peol, töötada ja sportida.
Kas ma sain artiklist õigesti aru, et Kuuuurijas vilet puhunud ja nüüdseks vist vallandatud TA kommunikatsiooniametnik rääkis tõtt? Oletasin küll tema jutu järgi nagu logistikaplaan peaks hõlmama lühikese aja jooksul mingi suurema arvu, nt. 100 000 doosi jagamist aga jääb mulje, et operatiivset logistikaplaani pole isegi paarikümne tuhande doosi jaoks. Mille taha see siis takerdub? Auto jõuaks igasse mandri-Eesti otsa 3 tunniga. Süstitegijaid on ka igas linnas, perearstikeskuses. Kolm päeva ja kümmekond tuhat süsti peaks olema läinud nagu vesi tulisele kerisele. Muidugi saan aru, et tegelik elu on keerulisem. Aga sellele ehk tahtiski Lusti külaline otsesõnu vihjata.
Arvestades, et riik istub kriisis, inimeste eluolu on korralikult piiratud, majandus kukub kolinal, osade sektorite töö on keelatud ja selle olukorra lahenduseks peaks nagu olema laiaulatuslik vaktsineerimine siis suhtub valitsus sellesse ikka väga loiult … kas äkki neile meeldibki selline maailmakorraldus?
Kuule inime, mine küsi oma tuttavatelt, kui paljud on nõus ennast eelisjärjekorras vabatahtlikult vaktsineerida laskma ja siis hakka valitsuse kallal jaurama.
No küsitluste järgi üle 50% elanikest seega ei peaks nagu probleemi olema 600 0000 ära süstida ju ja eluga edasi minna.
600 000*
Minul kahjuks nii palju tuttavaid pole, kes elutähtsat teenust osutaks…. 🙂
Miskipärast arvan, et selle vaktsiiniga läheb nagu seagripi omaga – mis tuli lihtsalt lõpuks ära visata. Milleks vaktsineerida koroona raske läbipõdemise vastu vaktsiiniga, millel võib olla igasuguseid kontrollimata kõrvalmõjusid ning haiguse puhul, kus võimalus raskelt haigestuda on ca 3
%. Kus on loogika vaktsineerimise vajalikkusele? Lisaks kõik need, kes märgatavalt või märkamatult on juba haiguse läbi põdenud , kuid enne vaktsineerimist ju antikehade testi ei tehta.