Eesti keskmiseks õhutemperatuuriks kujunes eelmisel aastal 8,4 kraadi ehk 2,4 kraadi pikaajalisest keskmisest ja 0,8 kraadi senisest rekordist kõrgem ning 2020. aastat võib lugeda senise Eesti kliimaajaloo kõige soojemaks aastaks.
Pikaajaline, aastate 1981-2010, Eesti keskmine õhutemperatuur on olnud 6,0 kraadi. Arvestatuna 1961. aastast, on seni kõige soojemad aastad olnud 2015 ja 2019, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 7,6 kraadi.
2020. aasta algas rekordiliselt- nii jaanuaris kui ka veebruaris oli Eesti keskmine õhutemperatuur enam kui 6 kraadi üle normi. Normilähedane oli õhutemperatuur kuu keskmisena aprillis ja augustis ning normist madalam mais ja juulis. Ülejäänud kuudel oli õhutemperatuur normist kõrgem. Tavapäratult soe oli ka november, mis oli 4 °C normist soojem.
„Esmakordselt ületas Eesti keskmine õhutemperatuur 8 kraadi piiri. Seega on tegemist Eesti kliimaajaloo kõige soojema aastaga. Aja jooksul selgub, kas see oli üksik sähvatus nagu 1975. aastal kui esmakordselt ületati 7 kraadi piir. Siis kulus 14 aastat enne kui temperatuur taas nii kõrgele tõusis,” ütles ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi.
Kümne kõige soojema aasta hulgas on vaid kaks aastat, mis ei pärine 21. sajandist, need on aastad 1989 ja 1975.
Keskkonnaagentuuri ilmateenistus tähistab tänavu oma 102. tegevusaastat. Ilmateenistuse põhifunktsiooniks on ilmaprognooside ja -hoiatuste koostamine ning nende edastamise ja kättesaadavuse tagamine.
