Pikajalamägi polegi enam Läänemaa kõrgeim koht

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Pikajala mäel lustitakse täiega. Foto: Urmas Lauri
Läänemaa omavalitsuste kõrgemad punktid. Kaart: maa-amet

Läänemaa kõrgeim punkt pole enam Paliveres Pikajalamäel vaid hoopis veel mõned aastad tagasi Harjumaale kuulunud Kuke küla.

Maa-amet kaardistas Eesti kohalike omavalitsuste territooriumi kõrgeimad tipud. Lääne-Nigula vallas on selleks Ääsmäe-Haapsalu maanteel paiknev 55 m kõrgune Arjasilla mägi, mis asub Kuke külas.

Maa-amet võttis aluseks viimase nelja aasta aerolaserskaneerimise maapinna kõrguspunktid ja kaardistas iga kohaliku omavalitsuse kõrgeima mäe või künka.

„Kui Lõuna-Eesti kohalikes omavalitsustes on kõrgeimad tipud üle 200meetrised, siis Lääne-Eesti rannikul ja saartel võib kohaliku omavalitsuse kõrgeim tipp jääda vahemikku 10-14 meetrit üle Amsterdami nulli,“ märkis geoinformaatika osakonna juhataja Maili Hirlak.

Kui paneme kohalikud omavalitsused kõrgeima tipu järgi pingeritta, siis on esikohal Rõuge vald, kus kõrgub Suur-Munamägi (317,4 meetrit), teisel kohal on Võru vald, mille kõrgeim tipp on Korgõmägi (230,1 meetrit) ning kolmandal kohal Setomaa vald, mille kergitab sinna Maaniidü mägi (225,4 meetrit).

Madalaima tipuga kohalikud omavalitsused on mere poolt lähenedes Kihnu vald (Liivamägi, 10,3 meetrit), Loksa linn (12,1 meetrit) ja Vormsi vald (13,5 meetrit). Enamik tippudest on looduslikku päritolu mäed, ent iga neljas on inimtekkeline (tuhamägi, karjäär vms).

Pooltel tippudest ei ole kohanimeregistri järgi „mäe“ nimetust. „Kui tipul veel nime pole, saab igaüks kohalikule omavalitsusele või kohanimenõukogule teha nime määramise ettepaneku, et nimi seejärel ka Maa-ameti kohanimeregistrisse ja kaartidele jõuaks,“ tõi Hirlak välja.

Alates 2018. aastast kasutab Eesti sarnaselt teistele Euroopa riikidele absoluutse kõrguse ja sügavuse arvutamiseks Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli. Kroonlinna nullilt Amsterdami nullile üleminek tõi Eestis piirkonnast sõltuvalt kaasa 15–24 sentimeetrise absoluutsete kõrgusväärtuste tõusu. Näiteks Suur Munamägi, mille ametlik kõrgus oli Kroonilinna nulli põhjal 317,2 meetrit, sai kõrgusväärtuseks 317,4 meetrit.

Haapsalu kõrgeimaks kohaks on Jõõdres asuv Turbrilinn (20,1), Vormsis Suuremõisa külas asuv 13,5 m kõrgune Hoitberge. Enne seda, kui Kuke küla Lääne-Nigula vallaga 2018. aasta algul liideti, oli pikka aega Läänemaa kürgeimaks punktiks Pikajalamägi 51 m.

Läänemaa 55 m kõrgusest kõrgeimast punktist vaid vaid 800 m Tallinna poole, Kalda krusuakarjääri servas on kõrgeimaks punktiks 59,1 m.

Lääneranna valla kõrgeim koht on Kanamardi külas asuv 46,3 m kõrgune Linnusemägi.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
3 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Kaieken
3 aastat tagasi

Mis mõttes on Jõõdre Haapsalus, aga kirjavigu on nüüd küll nagu varrukast, oleks et paar kolm.

Kade Palikast
3 aastat tagasi

Äkki annaks selle Kuke küla Harjumaale tagasi.
🙂

viloloog
3 aastat tagasi

Kaob keel, kaob rahvus! P…..d ei puutu asjasse!