2

Mihkel Nestor: Eesti majanduslangus oli üks väiksemaid Euroopas

Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik

Suure autotootja raamatupidamislikud liigutused on jätnud suure jälje Eesti majandusstatistikale. Kas tulevikus on neil mõju ka reaalmajandusele?

Esmaspäeval avaldatud värsked andmed sisemajanduse kogutoodangu kohta andsid kinnitust, et Eesti majandus on koroonakriisis saanud pihta vähem kui suurem osa ülejäänud Euroopa Liidu riikidest. Esimese kolme kvartaliga on Eesti SKT kahanenud kõigest 3,2 protsenti, mis on oluliselt parem tulemus, kui võis karta kevadel. Nende riikide seas, kes on kolmanda kvartali SKT numbrid avaldanud, on majanduslangus olnud veel väiksem vaid kolmes riigis: Rootsis, Poolas ja Leedus.

Euroopa riikide tänavust majanduslangust kõrvutades väärib märkimist, et riikide majanduslik käekäik on osutunud kevadel prognoositust palju eripalgelisemaks. Kui toona lahknesid riikide SKT prognoosid paari protsendipunkti võrra, siis nüüdseks saab neid erinevuseid mõõta kordades. Selge lõhe jookseb seejuures põhja- ja lõunapoolse Euroopa vahel. Kui Soomes, Taanis, Rootsis, kuid ka Balti riikides on senine majanduslangus piirdunud keskeltläbi 3–4 protsendiga, siis Hispaanias, Itaalias ja Prantsusmaal on see 10 protsendi kandis. Arvestades viimast piirangutelainet, ei suuda ka aasta viimane kvartal neid vahesid kuigivõrd kahandada. Eesti majandust on seni hoidnud viiruse teise laine hilinemine, mis on lubanud ühiskonnal toimida üsna vabalt. Nakkusnäitaja pideva kasvu tõttu ei suudeta ulatuslikumaid piiranguid vältida ka meil ja kui mujal valmistutakse juba ulatuslikeks leevendusteks, siis Eestis satub majanduse vaba toimimine löögi alla just lähinädalatel.

Lõppeva nädala oluline majandusstatistika ei piirdunud vaid SKT kokku löömisega. Värsked andmed avaldati ka tööstustoodangu kohta. Oktoober oli esimene kuu pärast koroonakriisi algust, kus sektor suutis tootmismahtu kasvatada. Selle põhjuseks oli just töötleva tööstuse tulemuste paranemine. Tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel suurenes tööstustoodang oktoobris aastases võrdluses ligi 2 protsenti. Seejuures ei olnud põhjuseks mõne üksiku tegevusala võimas tulemus, vaid tootmismaht kasvas suuremas osas töötleva tööstuse harudest. Kõige enam on viimaste kuude kasvu panustanud siiski kaks suurt tööstusharu – puidu- ja elektroonikatööstus.

Tõele au andes pole Eesti kõige olulisema tööstusharu, puidutööstuse, majandusnäitajad koroonakriisis halvaks muutunudki. Kevadel langes sektori tootmismaht kõige raskematel kuudel korraks umbes 5 protsendi võrra, kuid taastus siis kiiresti ja alates juulist on kuine kasv jäänud 5 ja 8 protsendi vahemikku. Puidutööstuse toodangust moodustavad suurima osa erinevad ehitusmaterjalid ja näib, et koroonakriis pole suutnud nõudlust kuigivõrd pidurdada. Teine oluline tegevusala, kus suvest alates on taastunud kiire kasv, on elektroonikatööstus, kus kasvutempot saab mõõta lausa kahekohalise protsendiga. Et haru domineerivad üksikud suurettevõtted, ei pruugi sealne kasv omada laiemat kandepinda, kuid globaalsete tarneahelate kokkujooksmine kevadel võiks siinset tööstust soosida.

Kuigi tööstus oli kolmandas kvartalis üks peamine majanduslanguse süvendaja, on sektori majandusseis ja väljavaade tegelikult paranenud. Eesti tööstusettevõtete kindlustunne on saavutanud kõrgeima taseme alates 2019. aasta maist. Taastumine on kooskõlas mujal maailmas toimuvaga. Suurriikides kogutav töötleva tööstuse ostujuhtide indeks on viimastel kuudel teinud läbi väga kiire tõusu ja näiteks USAs ja euroalal oli indikaator viimati nii kõrgel tasemel 2018. aastal.

Koos värske SKT numbriga tuli ilmsiks ka see, et maailma suurim autotootja, Volkswagen Group, on Eestisse asutanud allüksuse ja plaanib siin hakata tegelema oma autodes kasutatava tarkvara arendamisega. Kuigi siinne ettevõte asutati alles tänavu kevadel ja septembris töötas seal kõigest kuus töötajat, on see avaldanud Eesti majandusstatistikale juba märkimisväärset mõju. Nimelt aitab ettevõtte intellektuaalsete varade – mis ühe suurautotootja tarkvarasüsteemid kahtlemata on – liigutamine siinse juriidilise keha alla selgitada rekordilist hüpet põhivarainvesteeringutes, mis kolmandas kvartalis suurenesid 13 protsenti. Kui investeeringud intellektuaalsetesse varadesse olid 2,5 korda kõrgemad kui mullu, siis investeeringud masinatesse ja seadmetesse kahanesid samal ajal 7 ja eluasemeinvesteeringud koguni 18 protsenti.

Kuidas hakkab Volkswageni ühe üksuse äritegevuse saabumine Eestisse mõjutama siinset majandust, on praegu veel raske hinnata. Erinevalt mitmest teisest Ida-Euroopa riigist pole ühegi suure autotootja füüsilise tehase meelitamine Eestisse siiani õnnestunud, kuid ehk on isegi parem, et meil on õnnestunud sellest faasist üle hüpata ja panustada nüüd hoopis kõrgema lisandväärtusega tootmisprotsessi.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Marina
Marina

Kuradi EKRE, Jürgen tuleb rahandusministriks panna!

jamps
jamps

Ise näete ju kui tühikäik on see teenusmajandus, mis siin pulbitseb. Ja siiani kõva häält teeb … igasugused Pruulid ning muud asjapulgad. Koroona surus selle kinni ja numbrites midagi ei muutu . Isegi rähn puu otsas toksib edukamalt ja leiab endale koore alt putukaid.
Ajakirjandus sõimab meil Trumpi, aga tänu talle on isegi eesti eksport suurenenud … pani Hiinale pidurid peale ja kaup tuleb euroopast, antud juhul eestist.

wpDiscuz