Tiit Salumäe advenditervitus: kutse viima advendivalgust oma koju

Armas Läänemaa rahvas, laupäeva õhtul jagan Haapsalu lossiplatsil koos linnapea Urmas Suklesega advendivalgust.

Kuigi tegemist on juba traditsioonilise üritusega, on ometi on see õhtu teistsugune. Iga advendiaeg on kordumatu. Mõtleme näiteks kolmele esimesele advendile möödunud sajandil:

1. detsember 1918 – 28. novembril algas Vabadussõda ja Narva vallutati. Valitses teadmatus ja hirm. Järgnes vabadusvõitlus ja võit. Valgus võitis pimeduse.

3. detsember 1944 – 24. novembril oli Eesti vallutanud Punaarmee, tuhanded eestlased olid viidud Siberisse ja tuhanded on olnud sunnitud põgenema läände. Järgnesid jõulud kurjuse impeeriumis, aga valgus võitis.

2. detsember 1990 – algas uue aja advendiaeg. Jõuluõhtul õnnistati Haapsalu piiskoplik toomkirik.

Iga hetk on kordumatu. Meie valik on – mida märkame, teame ja peame oluliseks.

Kultuuriminister Tõnis Lukas ütles 24. novembril: inimese põhiõigused on tervis, kultuur ja vabadus.

Jagan ühte vana lugu. Ülikooli professor esitas üliõpilastele väljakutsuva küsimuse: „Kas Jumal lõi kõik eksisteeriva?”

Üks üliõpilane vastas vapralt: „Jah, seda Ta tegi!” „Kas Jumal lõi tõesti kõik?” küsis professor. Üliõpilane ütles: „Jah, härra!”

Professor jätkas: „Kui Jumal lõi kõik, siis Jumal lõi kurjuse, sest kurjus eksisteerib, ja vastavalt põhimõttele, et meie teod näitavad, kes me oleme, on Jumal kuri.”

Professor oli endaga rahul. Ta oli veendunud, et kristlik usk on ainult müüt. Üks teine üliõpilane tõstis käe ja ütles: „Kas ma võin esitada ühe küsimuse? Härra professor, kas külm eksisteerib?” Professor vastas: „Muidugi. Kas teil pole kunagi olnud külm?”

Noormees vastas: „Tegelikult külma ei eksisteeri. Füüsikaseaduste kohaselt on see, mida me peame külmaks, soojuse puudumine. Iga keha või objekti saab uurida, kui see sisaldab või annab edasi energiat, ja soojus on see, mis paneb keha või mateeriat edasi andma energiat. Absoluutne null (–273,15 °C) on täielik soojuse puudumine. Külma ei eksisteeri.”

Üliõpilane jätkas: „Professor, kas pimedus eksisteerib?”

Professor vastas: „Muidugi eksisteerib.” Üliõpilane vastas: „Jälle te eksite. Pimedust ei eksisteeri, tegelikult on valguse puudumine. Me võime kasutada Newtoni prismat, et lõhustada valget valgust paljudeks värvideks. Me ei saa mõõta pimedust. Üks lihtne valguskiir võib murda sisse pimeduse maailma ja valgustada seda. Pimedus on termin, mida inimene kasutab olukorra, kus puudub valgus, kirjeldamiseks.”

Noormees jätkas: „Härra professor, kas kurjus eksisteerib?”

Professor vastas nüüd juba mitte nii kindlalt: „Muidugi. Te näete seda iga päev. See kajastub igapäevases inimese ebainimlikkuses teise inimese vastu, vägivallas ja kurjuse tegudes!” Üliõpilane vastas: „Kurjus ei eksisteeri iseseisvalt. Kurjus on lihtsalt Jumala puudumine. Jumal ei loonud kurjust. Kurjus on tulemuseks, kui inimese südames ei ole Jumala armastust. See on nagu külm, mis valitseb seal, kus pole soojust, ja nagu pimedus, mis valitseb seal, kus pole valgust.”

Soovin, et võtaksime saabuval advendiajal aega mõtlemiseks ja selleks on meil vaja valgust!

Jõulumuusikat kirikus saame kuulata ka sellel advendiajal. Algav advendiaeg on maailmale, Eestile ja Haapsalule eriline. Hoidke ennast! Hoidke üksteist! Tuletame seda advendiaega meelde aastate ja aastakümnete pärast.

Kutsun teid kõiki viima advendivalgust oma koju. Pimedust ei ole – on valguse puudumine! Imelist advendiaega!