Õpetajate ametipäeva eel sirvisin Eesti õigekeelsussõnaraamatut ja pilk jäi pidama ammusel nõukogude ajal nii tavapäraselt kasutusel olnud mõistel nagu „defitsiit”.
Vaatan mõiste seletust (vajak, puudujääk, nappus). Et olen ise juba peaaegu 32 aastat hariduspõllul toimetanud, siis lendab mõte otsekohe Eesti kooli peale. Mis on praegu Eesti kooli kõige valusam vajak, puudujääk, nappus? Teadagi, mis – füüsikaõpetaja. Ning veel – meesõpetaja. Ja kui nüüd mõte (jälle täiesti automaatselt) Risti põhikooli peale uitab, siis tuleb tõdeda: Risti põhikool, ehkki ka üks tüüpilisi Eesti väikeseid põhikoole, defitsiidi käes ei vaevle. Nimelt kuulub kooliperre kvalifitseeritud füüsikaõpetaja Alvar Saarniit.
Saarniit on õpetaja, kelle pühendumus õpetamisele ja kasvatamisele ning osavõtlik hoolivus nii õpilaste kui kolleegide vähimagi mure suhtes on teinud tema tööpäevad Risti põhikoolis iganädalaseks oodatud sündmuseks. Sündmus leiab aset iga nädala reedel.
Saarniit on õpetaja, kelle esmane eesmärk on siduda füüsika- ja loodusõpetus, samuti õpilaste loovtööd igapäevaeluga. Tema tunnid ja sageli ka õpilastele antud kodutööd viivad õpilased õue, loodusesse, maastikule, rajatistesse, arhitektuuriobjektide juurde. Selleks, et näha, märgata, mõõdistada, arendada silmamõõtu, näha ning luua seoseid igapäevaeluga, uurida, järeldada ning püstitada hüpoteese. Loodusõpetus ja füüsika ei seisa tema jaoks eraldi elust ega ka teistest õppeainetest. Olulisel kohal on füüsikakatsed ka klassiruumis. Ja kunagi ei tehta katseid pelgalt ainekava pärast. Ükski nähtus ega katse ei möödu vastastikuse mõttevahetuse, selgituste ja aruteluta.
Saarniit on ka õpilaste loovtööde koordinaator. Kooli ükski loovtöö ei valmi ilma õpetaja Alvari näpunäideteta. Tuge saavad ka kolleegid, loovtööde juhendajad. Olulisel kohal teemavalikus on õpilase individuaalsus ja huvid. Ükski loovtöö ei saa valmida väärtuslikuna, kui seda tehakse piisava pühendumuseta ja entusiasmita, õpilase potentsiaali maksimaalselt rakendamata.
Saarniit on juba aastaid kaasa löönud hoolekogu töös, pannes õla alla kooli arengukava, õppekava, igapäevaelu, ühisürituste ja koolitööd reguleeriva dokumentatsiooni arendamise korraldamisel. Õpetaja Alvar on osavõtlik nii kolleegide kui õpilaste isiklike murede ja eluraskuste suhtes. Vääramatu autoriteet on see, mida õpilane õpetaja vastu tunneb. Aga autoriteeditunnetus on vastastikune. Saarniit austab alati ka oma õpilast, samuti lapsevanemat ning kolleegi.
Saarniit on õpetajatöö kõrvalt ka ise ettevõtja. See on võimaldanud tema tundidesse lõõgastavate pausidena pikkida ettevõtluse hetkeolukorda kajastavaid vahepalasid, aidata õpilastel valmistuda jõululaadal osalemiseks, anda nõu õpilasfirma loomist puudutavatel teemadel. Õpetaja Alvar Saarniit on alati olnud mures õpetajaskonna järelkasvu pärast. Eriti murelikuks teeb teda füüsikaõpetajate olematu järelkasv ja noorte huvi puudumine füüsikaõpetaja karjääri vastu. Ta on kutsunud oma tundi loodus- ja reaalainete tudengeid – tundi läbi viima ja õpilastele oma edulugu tutvustama, eesmärgiga ärgitada tudengeid õpetajatööle ning õpilasi õpetajaõpingutele.
Tiina Puusalu
Risti koolijuht