Sel sügisel on päästeameti fookus elanikkonnakaitsel. Viimased aastad on näidanud, et kriisid tabavad moel või teisel ka Eestit ning praktika näitab, et inimesed ei ole võimalikeks hädaolukordadeks piisavalt valmis. Seetõttu kutsub päästeamet kõiki üles koduseid varusid üle vaatama ning vajadusel täiendama.
Me elame praegu tervishoiukriisi valguses, aga kriisi võivad põhjustada ka ilmastikuolud, küberrünnakud või mis tahes muu oht. Hädaolukorrad võivad kesta päevi ja nädalaid, kus tuleb kodust lahkumata saada hakkama ilma elektri, vee ja kanalisatsioonita. Valmisolek hädaolukorraks peaks olema enda ja enda lähedaste turvalisuse tagamise elementaarne osa.
„Laiemas laastus ei ole tegelikult vahet, milline kriis võtab meilt ära igapäevased mugavused. Oluline on see, kuidas me saame kriisiolukorras hakkama koduste vahenditega kuni abi saabumiseni,“ rääkis päästeameti hädaolukorraks valmisoleku osakonna nõunik Jako Vernik.
Verniku sõnul on kõige ohustatum grupp suurtes kortermajades elavad linnainimesed, sest kortermajades on paljud teenused tsentraalsed ja ulatusliku kriisi korral võivad korraga kaduda ära kõik eluks vajalikud mugavused. Päästeameti tellitud uuring näitab, et kõigest 5% kortermaja elanikest on olemas valmisolek hädaolukorras hakkama saamiseks. Kevadel lahvatanud tervishoiukriis andis küll tõuke varusid looma, kuid nüüd on sobiv aeg varud süstemaatiliselt ja teadlikult taas üle vaadata ning vajadusel neid ka uuendada.
Verniku sõnul tuleks kriisiks valmistumisel mõelda läbi sellega kaasnevad võimalused ja kohustused. Näiteks korteriühistu liikmena tuleks olla kursis, kas ühistu esimees laseb tühjaks veetorud, keerab kinni kraanid, tellib võimalusel ühistule välikäimlad. Külaelanikuna tuleks olla kursis kaevude kasutamise võimalusega, grillimiskohtadega jne. Üksikinimese tasandil tuleb aga vastutada enda koduste ladude eest, et oleks võimalik süüa, hügieeni tagada, WCs käia jne.
Päästeameti ennetustöö osakonna eksperdi Mikko Virkala sõnul tuleb varuda kindlasti ennetavas võtmes ehk varu enne maru! „Toidu varumisel kehtib lihtne reegel: varuda tasub kohe söödavaid või kergesti valmistatavaid toiduaineid: pudrud, makaronid, müslibatoonid, pähklid, kuivatatud puuviljad jms. Toitu tasub hoida ringluses: võtta, aga panna tagasi. Vee varumisel peaks lähtuma teadmisest, et inimene vajab kolm liitrit vett päevas ehk 21 liitrit nädalas,“ selgitas Virkala.
Virkala toonitab, et ainuüksi vee ja toidu varumisest ei piisa. Läbi tuleb mõelda ka alternatiivsed sidevahendid, valgusallikad, võimalused toidu valmistamiseks jms. Kindlasti peaks kodus olema akudel töötav raadio, taskulambid, laetud akupangad, matkapriimused või gaasigrillid,“ toob Virkala mõned näited. Varuma peaks ka ravimeid ja hügieenitarbeid ning mõtlema läbi iga pereliikme võimalikud erivajadused. Unustada ei tohi ka lemmikloomi ning hoidma ka nende toiduvarud korras.
Päästeameti kampaania „Varu enne maru“ raames on võimalik varude soetamise osas konsulteerida ka otse päästeameti esindajatega, kes jagavad koos naiskodukaitsjatega vastavat infot pühapäeva, 4. oktoobri hommikul kell 10–12 Haapsalu kaubamaja ees.
Selle aasta jooksul jõuab kõigi Eesti elanike postkasti ka trükis kriisijuhistega.
Kas lätis tohib varusid täiendamas käia ilma, et karantiinis peaks pärast istuma. Ma ei jõua 2 nädalat järjest juua.
Varuda ühtteist ikka võib…Tegelik info aga koroona kohta on lehel DOCS4 OPEN DEBATE, ning seal saab ka hääletada mõttetute piirangute kaotamise eest.
kummalisi üleskutseid jagate!
Hääletatud.
müüa merevett kustutustöödeks 5 eur /l
kas kohaletoomisega või kuidas?