Soojad ilmad ja meretuul tõid Haapsalu randadesse sinivetikad.„Hommikul tuli teade, et Vasikaholmi rannas on sinivetikas sees,” ütles terviseameti Lääne regiooni menetlusgrupi juht Kristel Kallaste Lääne Elule esmaspäeval.
Tõenäoliselt on sinivetikad ka teistes meie randades, sest teateid nende kohta tuleb Kallaste sõnul üle terve Eesti. „Tundub, et supelda ei ole praegu võimalik,” ütles Kallaste.
Haapsalu keskkonnaspetsialist Remi Treier ütles Lääne Elule, et rannavalve avastas sinivetikad Vasikaholmi rannast esmaspäeva ennelõunal. Vasikaholmi ja Paralepa rannas lehvib sellest peale kollane lipp ja välja on pandud hoiatussildid. Paralepas küll sinivetikaid nähtud ei ole, aga rannad on lähestikku ja tuul võib vetikad sinna kergesti viia.
„Ujumine on oma vastutusel,” ütles Treier.
Sinivetikad rannas on silmaga näha – sinakas-rohekas, mõnikord ka kollakas vahutav helbeline ollus vees. Kallaste sõnul toob tuul sinivetikad juulis-augustis randadesse, kui kuumad ilmad on kestnud umbes nädala jagu – soojas ja tuulevaikses vees hakkavad need vohama. „Soojaga nad paljunevad ja õitsevad. Meretuul toob olluse randa,” ütles Kallaste.
Roosta surfiinstruktor Aivo Mänd kinnitas Lääne Elule esmaspäeval, et Roosta rannas sinivetikaid ei ole. „Pole minu teada kunagi olnud ka,” ütles Mänd. „Parkla on rahvast täis. Ujuvad ja naudivad suve.”
Täiskasvanud tervele inimesele ei tohiks sinivetikad suurt midagi teha. „Kui pärast puhta veega üle loputada,” ütles Kallaste. Ohtlikud on nad lastele, tekitades nahalöövet ja nohu. Vett, kus on sinivetikad, ei tohi alla neelata. See on mürgine.
Sinivetikad kaovad, kui läheb jahedamaks või tuuliste ilmadega, kui maatuul nad kalda äärest minema viib või lainetus nad hajutab.
Sinivetikad võivad tekitada naha ja silmade punetust, kõhulahtisust, aga ka palavikku ja nohu. Sümptomid võivad sarnaneda tavalise gripi omadega.
Sinivetikad on ohtlikud ka loomadele. Koertel piisab mürgituse saamiseks karva lakkumisest pärast ujumist.
