Haapsalus asuva Paralepa metsa olukorra eest seisva Rohelise Läänemaa juhi Kätlin Tamme kinnitusel näitab aastatepikkune kogemus seda, et RMK teeb lageraieid puhkemetsades, sest ei suuda neid eristada majandusmetsadest.
“Viimased aastad on näidanud, et riigimetsa haldaja RMK ei tee vahet majandusmetsa ja linnalähedase puhkemetsa vahel, vaid raiub asulalähedasi puhkemetsi kõikjal Eestis,” ütles BNS-ile Kätlin Tamm, kes on ühtlasi üle-eestilise metsameeleavalduse Haapsalu punkti korraldaja.
“Praegugi näeb RMK kümne aasta plaan ette teha riikliku kaitse all olevas Paralepa parkmetsas erinevaid raieid 15,8 hektaril, sealhulgas lageraiet 1,2 hektaril. Aga lõuna poole jäävas Paralepa metsas plaanib RMK järgnevatel aastatel lageraieid kokku 31,2 hektaril,” sõnas Tamm ja lisas, et ka see mets on osa Haapsalu linnalähedasest puhkemetsast.
Tamm viitas ühtlasi kirjutisele ajalehes Lääne Elu, kus keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhataja Taavi Tattari selgitas, et Paralepa parkmets on aastast 1984 arvel kui kaitsealune park, aga ei vasta keskkonnaameti hinnangul enam dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu kriteeriumidele.
Seega pole keskkonnaameti eesmärk selles metsas kunagi olnud liikide kaitse. Paralepa ja Pullapää mets on ameti arvates kohaliku tähtsusega roheala ja peakski seetõttu olema kohaliku kaitse all.
“Kohalikul omavalitsusel on tõesti võimalus üldplaneeringuga piirata metsamajandustegevust linnalähedastes metsades. Mida aga avalikult ei öelda: üldplaneering peab enne kehtima hakkamist saama kooskõlastuse keskkonnaministeeriumilt ja ka RMK-lt,” selgitas Tamm ning küsis retooriliselt: “Mis põhjusel peaks RMK kiitma heaks enda volituste piiramise?”
“Meil kõigil on meeles 2019. aasta kevadsuvi, kui Haapsalu volikogu lisas linna üldplaneeringusse raiepiirangud Paralepa metsas terviseteest lõuna poole jäävas metsamassiivis. RMK ja Erametsaliit ähvardasid linna kohtuga, misjärel volikogu oma muudatused tagasi võttis. Nimelt ei luba metsaseadus kehtestada metsaomaniku ja -majandaja tahte vastaselt ühtegi raietegevuse piirangut,” märkis Tamm. “Millisest adekvaatsest kaitsest saab keskkonnaameti arvates siin kohaliku omavalitsuse tasandil üldse juttu olla?”
Nädala pärast toimuv Haapsalu metsameeleavaldus koosneb kolmest osast: muusikat teeb Silver Sepp, metsakõne esitab mükoloog ja botaanik Tõnu Ploompuu ning lõpuks tutvutakse ühisel seeneretkel seente eluga.
Ungru teest lõuna poole jäävat metsa on koguaeg majandatud ja isegi lageraietega. Ega me ei saa igat asulalähedast metsa, kus keegi käib mööda metsateid- ja sihte jalutamas, kuulutada puhkemetsaks. Ma olen kah jalutanud Rohukülani ja Pinukse nukka, samuti Uuemõisast Espresse, keelame sinnani metsaraie ja igasugu ehitamise ära või?
Sa käkre oled ikka kõvasti kukkunud. Su ema häbeneb silmad peast…
Me ei saa kõike kaitse alla võtta. Tselluloosivabrik tuleb nagunii peale valitsuse vahetust ja sellele on vaja toorainet.
Kui paremäärmuspopulistid poleks vöörkapitali vihanud, siis oleks praegu tehase ehitus täies hoos. Saaksime tööd pakkuda välismaslstele ja pagulastele ja riigile sallivat mainet tekitada.
Kes ikka tahab mingis sääski täis metsas kannatamas käia. Lagealad on tunduvalt ilusamad.