Neljapäeval toimunud Ridala kihelkonnapäevade ajalookonverentsi peategelane oli Ridala kirik, mille mitmesaja-aastaste seinte vahel konverents ka maha peeti.
Konverentsi alustas arheoloog Mati Mandel, rääkides Ridala kihelkonna vanimast ajaloost. Mandeli sõnul on Ridala piirkond võrreldes näiteks põhja pool asuva Taebla või lõunapoolse Lihula ümbrusega arheoloogilises mõttes üsna tühi. Arheoloog lisas, et see on ka üsna mõistetav, sest 3000 aastat tagasi oli suur osa hilisemast Ridala kihelkonnast veel vee all ja siin polnud ka põllupidamiseks nii sobivaid muldasid.
Siiski on üksikuid juhuleide, mis viitavad sellele, et inimtühi Ridala kant ei olnud. Mandeli sõnul võib kivi- ja tarandkalmete puudumist põhjendada sellega, et siin on olnud teistsugune matmiskombestik, näiteks on inimesi maetud maahaudadesse, mida pole nii lihtne leida kui kivikalmeid.
Kuigi praegu on matmispaiku teada vähe, on Mandeli sõnul märke, et Ridala kandis leidub seni avastamata kalmeid. Näiteks on detektoristid Saanika küla lähedalt leidnud kalmele viitavaid leide. Nende hulgas on kõige põnevam 3. sajandist pärinev kärbissõlg, mille sarnaseid pole varem Läänemaal ühtegi leitud.
Muinasaja lõpusajanditest on Ridala piirkonnas teada küll külasid. „Vilkla, Üsse, Parila, Jõõdre, Väike- ja Suure-Ahli on muinasaja lõpust pärit külad,” ütles Mandel. Ta lisas, et matmispaiku on siiski avastatud vähe ja uuritud neist vaid kahte. Kalmeleidudest tõstis Mandel esile Ahli kalmest leitud kotkapeakujulist raudeset, mis on ilmselt olnud kinnitatud puust toika otsa. Sarnaseid esemeid on kokku leitud kolm – lisaks Ahlile üks Soomest ja üks Novgorodist. Milleks seda kasutati, pole teada, aga Mandeli sõnul võis see olla ka näiteks manatarga atribuut.
Ridala ainsat muinaslinnust Tubrilinna pole arheoloogid uurinud, kuid Mandli hinnangul võis see olla ümbritsetud kuivlaos kivimüüriga.