Endla ja Kreutzwaldi tänavalt on tulnud info, et sealt on leitud lusitaania teetigu suuremal hulgal, teatas Haapsalu keskkonnaspetsialist Remi Treier.
Võtted lusitaania teeteo tõrjeks:
- Teha pidevalt tõrjet kogu alal, kus teod elavad (sh kaasata kõiki naabreid ka kaugematelt kruntidelt).
- Tõhusaim meetod on klaaspurki/metallämbrisse kokku korjamine ja keeva veega hävitamine.
- Samuti soovitatakse 5 liitrisesse veepudelisse põhja paar kilo soola lisada ja leitud teos sinna visata.
- Keeva veega hukatud teod võib ise kompostida või panna biolaguneva prügi konteinerisse. Soolaga hukatud loomad peaks panema üldprügisse, kuna sool rikub kompostimisel toodetava mulla.
- Korjata tuleks neid just nö halva ja vihmase ilma korral, kui teod on liikvel ja paremini märgatavad, kuivemal ajal õhtuhämaruses või varahommikul kui õues on veel niiskem.
- Aiast eemaldada tigudele sobivad varjumiskohad, kõik leitud teod ja teomunad hävitada (meenutavad kobarat valgeid või kollakaid ca 3-4mm läbimõõduga pärleid).
- Sügisel esimeste külmade ajal on soovitav läbi kaevata soojemad kohad nagu maja ja kasvuhoone serv, kompostikast, kus teod külma eest varjuda üritavad.
- Füüsiliseks tõkkeks on hea „teoaed”. Selleks on siis vajalik kogu krunt või osa sellest ümbritseda maasse surutud aiaga, mis ca 25 cm kõrge ja ülemine osa ca 5 cm ulatuses maaga paralleelseks või veel allapoole keeratud, mis ulatuks väljapoole. Teoaia servad säilitada madalmuruna, kuna muidu saavad nälkjad mõõda pikki rohukõrsi piirdest üle ronida. Teoaed peaks olema vask- või tsinkplekist, kuna materjalina on see tigudele ärritav ja kõverdatud serva all pea alaspidi neile roomata ei meeldi.
- Sõltuvalt olukorrast võib kasutada ka teokraanuleid, kuid nendega on tõrje kallis (vajalik peale iga vihma uuesti neid panna). Samuti võivad need ohtlikuks saada muudele aias liikuvatele loomadele (siilid, lemmikloomad). Seega neid esimese asjana kunagi ei soovitaks!
- Kõige tõhusam on tõrje, kui seda alustada juba kevadel, sest enamus tigusid talvel hukkub. Ning siis regulaarselt korjates on võimalik suvist „teouputust” ära hoida.
- NB! Enne tõrjumist tuleb kindlaks teha, et tegemist on lusitaania teeteoga. Selleks tuleks saata nälkjast pilt ja selle leiukohast info e-postile alien@envir.ee. Kuidas lusitaania teetigu välja näeb, saab lugeda lisatud brošüürist.
Hispaania teetigu ehk lusitaania teetigu suur, 7-15sentimeetrine nälkjas. Teo värvus võib varieeruda tumepruunist punaka, oranži, kollaka ja beeži toonini. Heledama tooniga isendeid on kergem ära tunda. Eristamise aluseks on looma keha kattev kollane lima.
Portugalist pärit tigu on levinud invasiivse võõrliigina kesk- ja põhja-Euroopasse, 21. sajandi teisel kümnendil ka Eestisse. Uutesse paikadesse levib liik peamiselt munadena koos mulla ja taimedega. Suureks kasvades ehk juulis ja augustis sööb teetigu aplalt ilutaimi ja köögivilju, vahel ka oma liigikaaslasi. Suuruse, aktiivsuse ja arvukuse tõttu võib ta kohalikud liigid välja tõrjuda.
videod üleval internetis.
teoaed ja kaks tsinktraati peale ja 9 v sisse.
tigu edasi ei tule. see peab ümber krundi olema. Ei tea kuidas värava juures see lahendada
Minul ka neid hoovis küllaga, juba 10 aastat. Kuulun ka kesklinna Haapsalus. Minu hoovis nad küll pahandust ei tee, ega lilli, ega taimi ei söö, ega hävita. Elavad oma elu. Mind nad ei sega. Korjama na neid küll ei hakka.
Kas oled proovinud neid ka suitsutada, päris omapärane “mekk mann”.
Lusitaanlased hävitavad Aapsalu ja siia jäeb ainult muld..
Need raiped söövad ka kive ja betooni
Milleks vihata võõraid? Esmalt teist nahavärvi isikud, siis ukrainlased ja seejärel juba loomad ka? Tappa keeva veega?? Käkreiidid on teinud riigis puhta töö:(
Ei tea, kas lusitaania teeteod on jõudnud ka Endla tänava Posti tänava poolsesse külge, kuid Kalda, Kreutzwaldi, Endla ja Jüriöö vaheline kvartal ümber Kalevi tänava kubiseb pruunidest nälkjatest. Vaid Jaama tänava poolses otsas neid vist veel pole. Ja Kalda tänava merepoolsetes aedades pole loodetavasti ka, kuigi olen mõnd näinud teed ületada üritamas. Väike küsitlus ümbruskonnas selgitas välja, et kokkukorjatud tigude hulka (nt. nädalatagusel vihmasel pühapäeval) tuleb arvestada kilodes, ämbrites, so. tuhandetes isendites. Ise trehvasin neid varahommikusel jalutuskäigul, mil üks lühike kõnniteelõik kubises sadadest lusitaanlastest (600-700 isendit). Päeval rääkisin kõrvalhoovi perenaisega, kelle mees oli varem juba korjanud 700 läbi vaheaia nende… Loe rohkem »
Siilidest peaks abi olema.
Kui siil ühe limuka ära sööb on tal jõuludeni kõht täis,vaja on muud lähenemist.Kahesoolised nälkjad paarituvad vastastikku ning mõlemad munevad suvel kuni 400 muna.
Siil ei söö neid tigusid, sest maitselt väga kibedad.
Vb peaks hävitamise asemel neid hoopiski sööma õppima. Puuduvad ju loomal luustik, suled ja karvad. Soolestik välja, pannile ja … pintslisse!?
Head isu sulle!