Tänasest alustas tööd Läänemaa uus peaarst Edvard Garder, kelle eesmärk on teha Läänemaa haiglast tugev maakonnahaigla.
Garder pidi Läänemaa haiglat juhtima asuma juba 1. aprillist, kuid koroonaviiruse tõttu lükkus see kolm kuud edasi. Garderi sõnul andis see sisseelamisaja – ta käis Läänemaa haigla koosolekutel ja oli valvetes. Nii ei olnud esimesel ametlikul tööpäeval enam kolleegid võõrad.
Pole enam patsienti -pole ka probleemi
Elades siin feodaal- oligarhilises riigis. Haigla kui Sihtasutuse eesmärk ei olegi ravimine vaid kasumi teenimine. arstid on väga targad ja tublid, miks meil meditsiin nii kehv on?
Hea oleks jah seal reistratuuris sellele väikesele napoleonile selgeks teha, et tema jutt kostab terve koridori peale! Lihtsalt jube. Keegi helistab – kas siis mure, küsimuse või aja broneerimise pärast ning kui kõne on lõppenud hakkab registratuuri tädi helistajat sõnadega diagnoosima: küll on imelikud , küll on rumalad ja küll on häbematud stiilis. Samuti miks pean arst vastuvottu oodates kuulama teiste inimeste murest , haigusest , isikukoodist , telefoninumbrit , aadressi jne. Kas seda registratuuri kuidagi privaatsemaks ei saaks teha.
Tore, äkki tõesti muutub nüüd registratuuri poolel patsiendi elu veidi lihtsamaks ja paremaks. Jaksu ja tahtmist uuele peatohtrile, kuigi ega endiselgi eriti midagi viga polnud!
Loodaks nüüd, et ka patsientide jaoks midagi paraneb, kasvõi see, et oleks haigla kodulehel arstide vastuvõtuaegade kohta tõene info ja saaks IDkaardiga broneerida ka nende arstide vastuvõtule, kes käivad teistest haiglatest . Praegu on ikka asi hämar nende järjekordadega. Registratuurist muud eikuule ,kui arst pole veel graafikut andnud ja ainult eeljärjekorda saate, kusjuures kui mitmes ma seal eeljärjekorras olen ,ei ütle keegi. See ei ole kättesaadav arstiabi mis Läänemaa polikliinikus toimub.
Mul ka kurb kogemus registratuuriga. Silmaarst palus enda juurde poole aasta pärast uuesti tagasi tulla nii minul kui mu emal. Hakkasin siis varakult helistama. Küll polnud arst graafikut veel andnud, siis polnud enam vaba aega. Kui lõpuks öeldi kuupäev, millal ma helistaks, siis kell 8.05 ei olnud enam vabu aegu. Nüüd on ema juba surnud, ei saanudki arstile ja mina pole ka siiani veel saanud.
Hea oleks kui asjaosalised ka neid rahva väljaütlemisi loeks