„Miljard siin, miljard seal ja üsna pea räägimegi juba päris rahast,” olla öelnud USA senaator Everett McKinley Dirksen, kui Ameerika Ühendriikide eelarve kulutuste pool 1960ndatel käest ära läks.
Kui Dirksen oleks elanud aastani 2020, öelnuks ta ilmselt midagi sarnast, aga kasutanuks miljardi asemel triljonit. Rahatrükk nii siin- kui ka sealpool Atlandi ookeani on tänavu täiesti ennekuulmatu. Keskpankadel ja poliitikutel näib olevat täiesti meelest läinud, et raha maksab ka midagi. Ja et mida rohkem seda on, seda vähem see maksab. Praegu devalveerub peale voolava laviini survel pabervara – võlakirjad, investeeringud, aktsiad (vaadatagu näiteks, millist hullumeelset tõusu teevad üle maailma börsid, kui samal ajal on majandused suures miinuses), aga varsti ründab inflatsioon ka mujal.
Kõik algab sellest,et meie ühiskond tarbib kordades rohkem ja seda ebaefektiivselt kui tegelik tarvidus on.See on viinud ühekordsete,mitte vastupidavate asjade tootmiseni st.homme rohkem kui täna ja ülehomme rohkem kui homme !
Kellel natukegi jõukust see ostab pidevalt kokku mittevajalikku träni ja tarbib mittevajalikku toitu,meelelahutust jne.
Kogu maailma majandus hakkas alla käima kui rahatrükk ei olnud seotud otse kullaga ! Sellega aga pani USA paika oma katteta dollarimaania.Kõik kes on aegade jooksul püüdnud kuidagi seda dollarit mõjutada on saadetud teise ilma olgu see nende oma president või Hussein,Gadaffi jne.
Kui Sigmund Freud oleks elanud aastani 2020 siis oleks ta kindlasti öelnud et kõik probleemid hakkavad pihta lapsepõlvest. Ja kui Õepa oleks seda kuulnud siis ta ajaloolakseks hakanud ja Õuemaaga viina ei võtaks.
Et millestki päriselt aru saada tuleb nähtuse juures põhjus ja tagajärg eraldada. Kas rohemajandus, mida autor propageerib, on kuidagi iseseisvalt jätkusuutlikum kui naftamajandus? Või on seesugune rohemajandus pigem parasiit (rohepesu) mis naftamajanduse vereringest kosub? Kui naftamajandus lõpeb, on ka sellega kaputt. Digitaliseerumine, biogaas, (mere)tuulepargid jms on maailmas suuri edusamme teinud, aga samal ajal kasvab ka süsinikuenergeetika (nafta, kivisüsi…) maht. Kas see on lihtsalt vanameelsete jonn, või ehitatakse sedasorti rohemajandust pikkade ja keeruliste tarneahelate kaudu nafta jt fossiilsete energiate baasilt. Kas ülesehitamise järgselt on ta kuidagi iseseisvam? Või vajab jätkuvalt toetust? Näited maailmast kinnitavad pigem viimast. Investeering Eesti teadusse on nagu… Loe rohkem »
jahah. maksimaalselt paari aasta pärast käime me kõik ka toidupoes viiesajaeuroste pakkidega 😀
pole midagi uut selle päikese all, see kõik on kunagi ja kusagil juba olnud.