seda kooli ära lõpetada, Urmas Lauri
Lääneranna vallavalitsuse radikaalne kärpekava jätaks valla seitsmest koolist puutumata vaid ühe – Lihula gümnaasiumi.
Mõlemad kunagise Hanila valla koolid – Virtsu ja Kõmsi – suletaks 2022. aasta septembrist, kinni läheksid ka Metsküla ja Lõpe. Koonga ja Varbla kool muutuksid neljaklassilisteks.
Artikli lugemiseks tellige digipakett või logige sisse!
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.
Kommenteeri
Vaatan iga päev seda pealkirja ja mõtlen, kes see Lihula on, kes neid koole sulgema hakkab.
Mis Vatla lastega täidetud. Millises lasteaias nad siis käima peaks.
Ei maksa siin nutuvõru ümber suu tõmmata antud teemat käsitledes. Koolireformi otsustajad enamuses valitsev koalitsioon.
Poliitilise valiku tegi rahvas.
Õnneks pole haridusministri koht eluaegne ja kesikud järgmises valitsuses ei ülba!
Sorri, aga mis see asjasse puutub? Ega ministeerium koole kinni pane.
Pole vaja sõimelda sest kogu süü on saamatul haldusreformil!Ninnutati ja nännutati “kuhu te kullakesed tahate kuuluda”jne.
Vaja oleks olnud teha üks maakond – üks omavalitsus ja jutul lõpp ! Kuid taheti arvestada kõikide osapoolte arvamusega ja nii see välja kukkuski,läbi tagumiku nagu enamus meie ettevõtmisi !
ega orjadele polegi kooliharidust vaja anda. muidu hakkavad veel räuskama. nii et vahet pole kes on võimutüüri juures, reformierakond valitseb edsi
Kogu Lihula võiks sulgeda.
jahah. lihula on jumal enda vihas loonud… 😀
Lääne Elu võiks oma poe kinni panna, kui Kaie Ilves ei kirjuataks Lääneranna vallast ainult negatiivselt. Kord oleme me Läänemaa lõhkujad, et Pärnumaaga ühinesime, aga siis kui Lääne Elul Läänemaast uudiseid napib, kõlbab Lääneranna valda küll maha teha. Ajage siis Läänemaa asja ja ärge ennustage ette tulevikku kohvipaksu pealt!
oleks vaid nõval seda tarkust olnud, et harjumaaga ühineda! sellist korruptsioonipesa nagu lääne-nigula ei eksisteeri vist isegi aafrikas!
usun, et ei oleks sa ka seal rahul, kogu aeg peab mingi “saagimine”.
Läänemaa lõhkujad te absoluutselt oletegi. Kaie Ilvest ei maksa selles süüdistada.
Enne kui vihaselt tatti pritsima hakata, lugege Cumulus Consulting OÜ uuringut ja ettepanekuid. Emotsioone võime pilduda, aga haridusreform, mida juba ammu oleks pidanud tegema, on selgrootute volikogu liikmete otsustamatuse taga. On aeg tulla nõukogude ajast, kus kohalike arvamusliidrite kisa peale, kes olid omakorda kohalike poolt kahvlisse võetud, tänapäeva tulla. Kui seda reformi läbi ei viida, siis on määratud Lihula Gümnaasium kadumisele ja muutumas põhikooliks. See oht oli mõni aeg tagasi täiesti reaalne.
Siit lugemist:
https://www.laanerannavald.ee/documents/16319726/17908222/Laaneranna_haridusv6rgu_AK_12.03.2020_volikogu_esitlus.pdf/971a19af-ba81-47a0-9240-800bd184b329?version=1.0&inheritRedirect=true
See uuring on nii hullult negatiivseks tehtud, et inimesed arvaks, et muud võimalust pole. Kõiki koole ootab nüüd ja kohe hull langus. Huvitav kuidas Kõmsil on siis laste arv hoopis tõusnud poole aastaga ja päris tublisti kohe?
ja lasteaeda Kömsil on juba aastaid täidetud Vatla lastega.
Kunagi pandi rongid sõitma Virtsu vahet arvestusega, et rong jõuaks alati sinna peale praami minekut ja lahkuks enne tulekut. Sõitjate arv langes ning sai kinni panna kui ebarentaabli liini.
“Kui seda reformi läbi, ei viida, siis…”
Aga “kui see reform läbi viiakse”, muutub ainult see, et enne vahetult haridusse kulunud raha hakab kuluma bussitranspordile. Mille korraldamine on kooli pidaja kohustus, kui koolitee on pikem kui kolm kilomeetrit.
mis halba oleks selles, kui Lihula Gümnaasium muutuks korralikuks ja kõrgel tasemel põhikoolist? Haridusministeerium on varasemalt korduvalt pakkunud Lihula Gümnaasiumile rahalist toetust – ainus tingimus siis gümnaasiumi astme (mis olgem ausad on nõrk!) kadumine.
Ja nõukogude aega me just tagasi suundumegi nii, kui rajooni keskusesse jääb suur/ suurem kombinaat, kõik teised aga paneme kinni.
ajal oli kool riigi alluvuses. Kolhoosi agronoomid jm sellised ei otsustanud hariduse üle nagu see taasiseseisvumise ajal äkki lahti läks ja kuni siiani on. Tööta jäänud kolhoosnikud trügisid üle öö koolidesse öpetajateks, kooli juhtideks, omamata halli aimu pedagoogi ametist. Hariduskomisjonid on täis diletante, kes hariduse koha pealt “söna vötavad” ja köike “teavad”. Haridusega ja kutsega pedagoogil ei ole lihtne selles tohuvapohos ellu jääda.
Ma ei tea, mis komme on ajakirjanikulaadsetel toodetel külvata paanikat asjade kohta, mis halvimal võimalikul juhul VÕIVAD juhtuda rohkem kui kahe aasta pärast.
Enne jõutakse valmis hariduse uus paradigma, mis annab rohelise tee nimelt sellistele koolidele kui need, mida praegu tahetakse kinni panna.
Ja kui sellest jääb väheks, siis jõuavad enne ühed KOV valimised veel tulla.
Ja kui sellest ikka väheks jääb, siis …erakooli tegemist ei saa ometi keegi takistada. Eriti juhul, kui seal pakutav haridus on kvaliteetsem kui munitsipaalkoolist võivalik saada.