Kuula artiklit, 4 minutit ja 41 sekundit
0:00 / 4:41
seda kooli ära lõpetada, Urmas Lauri
Lääneranna vallavalitsuse radikaalne kärpekava jätaks valla seitsmest koolist puutumata vaid ühe – Lihula gümnaasiumi.
Mõlemad kunagise Hanila valla koolid – Virtsu ja Kõmsi – suletaks 2022. aasta septembrist, kinni läheksid ka Metsküla ja Lõpe. Koonga ja Varbla kool muutuksid neljaklassilisteks.
Artikkel jätkub peale reklaami
Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!
Reklaam
Vaatan iga päev seda pealkirja ja mõtlen, kes see Lihula on, kes neid koole sulgema hakkab.
Mis Vatla lastega täidetud. Millises lasteaias nad siis käima peaks.
Ei maksa siin nutuvõru ümber suu tõmmata antud teemat käsitledes. Koolireformi otsustajad enamuses valitsev koalitsioon.
Poliitilise valiku tegi rahvas.
Õnneks pole haridusministri koht eluaegne ja kesikud järgmises valitsuses ei ülba!
Sorri, aga mis see asjasse puutub? Ega ministeerium koole kinni pane.
Pole vaja sõimelda sest kogu süü on saamatul haldusreformil!Ninnutati ja nännutati “kuhu te kullakesed tahate kuuluda”jne.
Vaja oleks olnud teha üks maakond – üks omavalitsus ja jutul lõpp ! Kuid taheti arvestada kõikide osapoolte arvamusega ja nii see välja kukkuski,läbi tagumiku nagu enamus meie ettevõtmisi !
See uuring on nii hullult negatiivseks tehtud, et inimesed arvaks, et muud võimalust pole. Kõiki koole ootab nüüd ja kohe hull langus. Huvitav kuidas Kõmsil on siis laste arv hoopis tõusnud poole aastaga ja päris tublisti kohe?
Kunagi pandi rongid sõitma Virtsu vahet arvestusega, et rong jõuaks alati sinna peale praami minekut ja lahkuks enne tulekut. Sõitjate arv langes ning sai kinni panna kui ebarentaabli liini.
ja lasteaeda Kömsil on juba aastaid täidetud Vatla lastega.
ega orjadele polegi kooliharidust vaja anda. muidu hakkavad veel räuskama. nii et vahet pole kes on võimutüüri juures, reformierakond valitseb edsi
Kogu Lihula võiks sulgeda.
jahah. lihula on jumal enda vihas loonud… 😀
“Kui seda reformi läbi, ei viida, siis…”
Aga “kui see reform läbi viiakse”, muutub ainult see, et enne vahetult haridusse kulunud raha hakab kuluma bussitranspordile. Mille korraldamine on kooli pidaja kohustus, kui koolitee on pikem kui kolm kilomeetrit.
mis halba oleks selles, kui Lihula Gümnaasium muutuks korralikuks ja kõrgel tasemel põhikoolist? Haridusministeerium on varasemalt korduvalt pakkunud Lihula Gümnaasiumile rahalist toetust – ainus tingimus siis gümnaasiumi astme (mis olgem ausad on nõrk!) kadumine.
Ja nõukogude aega me just tagasi suundumegi nii, kui rajooni keskusesse jääb suur/ suurem kombinaat, kõik teised aga paneme kinni.
ajal oli kool riigi alluvuses. Kolhoosi agronoomid jm sellised ei otsustanud hariduse üle nagu see taasiseseisvumise ajal äkki lahti läks ja kuni siiani on. Tööta jäänud kolhoosnikud trügisid üle öö koolidesse öpetajateks, kooli juhtideks, omamata halli aimu pedagoogi ametist. Hariduskomisjonid on täis diletante, kes hariduse koha pealt “söna vötavad” ja köike “teavad”. Haridusega ja kutsega pedagoogil ei ole lihtne selles tohuvapohos ellu jääda.