Selle nädala märksõna on 500 miljardit eurot, sest just nii suurt toetusfondi kavandab Euroopa Komisjon koroonaviiruse tõttu hätta sattunud riikide abistamiseks.
Eriliseks muudab uue abifondi see, et raha sellesse laenatakse kõikide euroliidu liikmesriikide nimel ühiselt. Selline lahendus oleks erakordne, sest kuigi enamikus Euroopa Liidu riikides käibib ühisraha euro, on oma riigi finantsasjade eest vastutanud iga valitsus ise. Euroopa Liit on seadnud küll piire valitsuste eelarvepoliitikale, kuid need nõuded on olnud pigem leebed.
Uus abifond, kuhu raha ühiste võlakirjadega koguneb, toob paratamatult kaasa selle, et ka kontroll liikmesriikide rahaasjade üle muutub rangemaks, samuti võib selline rahastusmudel kaasa tuua üle-euroopalised maksud. Isegi kui abifondi mõjul asjad nii kaugele ei lähe, siis on see igal juhul samm Euroopa föderaliseerumise poole. Taoline asjade korraldus mõjub paremäärmuslastele nagu punane rätik härjale, sest rahvusriigist jutlustavate poliitikute meelest ohustab senisest suurem Euroopa riikide koostöö Eesti suveräänsust.
Ühine võlakiri mõjub külma dušina ka Reformierakonna ja Isamaa poliitikuile, kelle valimisloosungiks ja riigieelarve kujundamise põhimõtteks on olnud range kulude-tulude tasakaal ning laenuvõtmise vältimine. Kui euroala riikide laenude ja SKT suhe oleks enam-vähem võrdne, oleks lihtsam edasi minna euroliidu ühise võlakirja kavaga. Itaalia laenukoormus on kaugelt suurem kui riigi SKT, Eesti oma umbes kümneprotsendise valitsuse võlakoormaga on selle kõrval kui kääbus. Nõustudes ühise võlakirjaga, tuleb Isamaa ja Reformierakonna poliitikuil vastu astuda oma senistele põhimõtetele.
Nii et leida Eestist toetust 500 miljardi euro plaanile on keeruline. Aga teha seda tuleb, kui Eesti tahab olla osaline Euroopa ühises asjaajamises.
Inglased said viimasel minutil aru,et on ülim aeg sellest kolhoosist uttu tõmmata. Loodame,et meie valitsus sellele jamale alla ei kirjuta. Muidu ajalugu kordub ja algab teine 700- aastane orjapõli. 😑
Korra reform juba tõmbas meil naha üle kõrvade ESM iga (Euroopa stabiilsusmehanism), mille tulemusel Eesti maksumaksja peab kinni taguma 2,3 miljardit! Kreeka võlgu. Kuigi toonane rahandusminister Ligi kinnitas 10 korda,et me ainult käändame Kreeka laenu (mille Kreeka loomulikult maksmata jättis) .Seepärast mulle Kreeka muidugi meeldib-sest lolle peabki lüpsma. Praegust laenu,millest enamiku saavad Itaalia,Kreeka jt. lõunamaad, jäävad meil tagasi maksma mitu põlvkonda.Seepärast normaalsed inimesed laenuerakondi tulevikus iial ei vali.
Ei maksa unustada, et Euroopa maksumaksja rahaga on enamik Eesti suuremaid ja väiksemaid infrastruktuuriobjekte valmis ehitatud. EL-st on siia palju (abi)raha pumbatud. Võrrelge nt elatustaset EL-i kuuluvates ja mittekuuluvates endistes NSVL-i riikides. Nüüd siis üks ühisvõlg võtab kiunu lahti?
See just see halb asi ongi, et ühisvõlg võetakse. Ühis!!! Asi pole rahas, vaid kontrollis. Tahate Merkeli muti keelata käskida olla või?
“Kaabude” keelata-käskida olla veelgi jaburam.
Eks ori ei tahagi vaba olla, ori otsib lihtsalt paremat peremeest
Huvitav, millises maailmas ajakirjanik elab? Juhtkiri jätab mulje, justkui oleks väike natsiriik Eesti ainukesena selle võlakirjaafääri vastu.
Isegi Rootsi, liberaal liberastiline ülim sallivusriik on sellisel kujul selle “abipaketi” vastu tegelikult. Mida sel Eesti seda vaja on. Ei ole vaja ja see pole mingi ühine asjaajamine vaid suurde võlgu jäämine, need kaks eri asja ikka!
Kindlasti ei saa nii imperatiivselt sellele läheneda nagu LE, et peab. Rumal sotside unistus! Ei pea alati kõigega 100% nõus olema vaid tuleb selgelt ja mõistusega läheneda ning ka nõuda ja kaitsta oma riiki. Kui liikmesriik ise oma hädades süüdi on ja oma riigis teatud süsteeme ei loo ning tervishoidu ei panusta siis ei peaks selle eest teised liikmesriigid vastutama. EK plaanide kõige suuremaks probleemiks on määramatus ning ühetaoline lähenemine liikmesriikidele ehk konkreetsust ja teaduspõhist lähenemist on väga vähe, ainult puhas poliitiline emotsioon ning suurte liikmesriikide soosimine. Ka nn ajakirjanduse tase ehk kvaliteet on antud küsimuse avamisel pea olematu. Näiteks… Loe rohkem »