Devin Black ja Monika Undo: tahaks kooli!

Õpetajatöö klassis laste ees ja kodus arvuti taga on nagu öö ja päev – töö venib praegu hilise õhtuni, puhkepäevi pole ja silmatilku kulub nagu leiba.

Haapsalus elav õpetajatest abielupaar Devin Black ja Monika Undo on juba kaks kuud töötanud kodus, sest koolid on kinni. Kahe peale on neil õpetada 150 last, kes ootavad ekraanide ees ülesandeid ja juhatust, kaks väikest päris oma last kodus peale selle.

Black on Noarootsi gümnaasiumi inglise keele, Undo Läänemaa ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Päeval, mil Lääne Elu Undoga juttu ajab, on selja taga täpselt kaks kuud distantsõpet. Kolmandik – kuu aega – ootab veel ees. Blacki ja Undo kodu seinte vahel oleks nagu koos kolm kooli – Noarootsi gümnaasium, Läänemaa ühisgümnaasium ja Haapsalu linna algkool, kus õpib poeg Joseph Johannes.

Undo töölaual on arvuti, maailmakirjanduse õpik antiigist renessansini ja tema enda kirjutatud õpik nüüdiskirjanduse kurvidest ja ristmikest. Undo õpetada on 10. ja 11. klass – kokku 50 noort. „Nagu öö ja päev,” võrdleb ta tööd klassi ees ja arvuti taga. Kui muidu käiks Undo tunde andmas kolm päeva nädalas, siis nüüd töötab ta seitse päeva. „Laupäeva-pühapäeva ei saa pidada?” küsin. „Ei saa me kumbki seda pidada,” ütleb Undo. Alguse ärgas lootus, et kahe nädala pärast saab kooli, haihtus kiiresti.

Päevad on pikad, palju pikemad kui ajal, mil veel koolis sai käia. „Kogu aeg on üks töötegemine – ülesannete andmine, tööde parandamine ja tagasiside, see võtab ikka päris palju aega,” ütleb Undo. Päris palju on tegelikult üsna tagasihoidlik sõnastus. Lugeja võib püüda ette kujutada, kui palju aega võtab klassitäie õpilaste kirjandite analüüs tavalises koolitunnis või igaühele eraldi arvutis kirjutades. Vahe on määratu suur.