0

Jaanus Getreu: 8000 punkti mees Madis Kallas

Jaanus Getreu. Foto: Markus Sein
Jaanus Getreu. Foto: Arvo Tarmula

Kui 25aastane Eesti kümnevõistleja Madis Kallas kogus 2006. aastal Prantsusmaal Arles’is Euroopa karikavõistlustel uueks isiklikuks rekordiks 7974 punkti, oli Eestile paistmas uus 8000 punkti mees. Paraku sai järgmisel aastal Euroopa sisemeistrivõistlustel Birminghamis noorele saarlasele saatuslikuks säärelihase ja kannakõõluse vigastus. Seni oli ta sel võistlusel liikunud võimsa punktisumma ja kõrge koha poole. Uut 8000 punkti meest kümnevõistluses Eesti tema näol paraku ei saanud. Puudu jäidki Arles’is kogutud 26 punkti.

Esmaspäeval tulnud uudis Saaremaa vallavanema kohalt tagasiastumise kohta aga tõstab Madis Kallase ilmselt paljude silmis tinglikult uueks kümnevõistluse 8000 punkti meheks, kui mitte Eesti rekordimeheks. Saare vallavanem, kes oma vastutusrikast tööd tehes ise samuti koroonaviirushaiguse läbi põdes, hindas tagasi astudes olukorda oma tõekspidamiste alusel.

„Täna ajas tagasi vaadates on väga selgelt näha, et meile antud info oli ekslik. Saaremaa vallavalitsuse juhina ei suutnud ma sel ajahetkel olukorda piisavalt kriitiliselt hinnata ega saadud infot ümber lükata. Seepärast on õigem, et ma lahkun vallavanema ametist. Nii saab Saaremaa vallavalitsus tagasi töörahu, mille tagamine oleks minu jätkamisel keeruline.” Sellise sõnumiga võttis Madis Kallas oma tagasiastumise tagamaad kokku.

Nii nagu sportlased, peavad ka poliitikud suutma ja oskama iseenese, rahva ja riigi ees vastutust võtta. Tunnistada õigust ja valet ning oskama ja tahtma võtta vastutust. Madis Kallas suutis ja võttis vastutuse, tundes, et nii on just kõige parem. Selgelt ei otsi Madis Kallas süüdlasi ega soovi kedagi halvustada ka märtsi alguses saarel toimunud suurüritustele tagasi mõeldes. Eriti suurele võrkpallilahingule, mis on löönud meie rahva kahte leeri. On väga kurb, et on läinud nii, nagu on läinud. Eesti rahvas ega mitte keegi ei ole praegust olukorda ära teeninud. Seda enam peame me olema üksteisele toeks nii, et me kõik tunneme, et oleme olulised ja vajalikud.

Selle valguses on keeruline lugeda näiteks võrkpallijuhi selgitusi esmaspäevases Eesti Päevalehes, ikka samast märtsi algul toimunud Saaremaa ja Itaalia võrkpalliklubide lahingust. Kõlama jääb siiski foon, et midagi täpselt ei teata või ei taheta teada. Lõpuks jõuti isegi sloveenist mängukohtunikuni, kes võis viiruse Saaremaale tuua.

Kui Saaremaa vallavanem võtab vastutuse, siis miks ei suuda seda teha mingilgi määral teised, märksa kõrgemal positsioonil olevad poliitikud? Miks oli kriisi keerulisel ajal vajalik väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri Kaimar Karu ametist vabastamine? Kas see ei peaks olema aeg, kus kõik omavahelised konfliktid tuleks lõpetada ja panustada ainult oma rahva heaolule, ainult inimestele, kes iga päev abi vajavad? Mõelda oma tegemistega õlg õla kõrval tulevikule? Aga ei saa natukestki aega omavaheliste kemplemisteta, ikka läheb sama trall edasi. Miks? Siin tuleb tahes-tahtmata meelde üks Juku anekdoot. Juku küsib õpetajalt, kas õpetaja tohib talle siis midagi teha, kui ta pole midagi teinud. Õpetaja vastab, et siis muidugi ei tohi. Juku vastab, et ta ei ole täna koduseid ülesandeid teinud. Kas minister Karu, kel olid alati kodused ülesanded tehtud ja on oma tööd väga hästi teinud, sai oma ametist sellepärast priiks?

Õpetame koolis lastele maast madalast, et oma tegemiste eest peab vastutama. Seda teevad kodus ka lapsevanemad. Miks ei suuda seda meie riigi eest vastutajad ja need, kellele on antud meie väikene kodumaa juhtida?
Aitäh, Madis Kallas, et suutsite seda teha!

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz