Aidi Vallik: esimesed kasvuhoonekülvid

Kirjanik Aidi Vallik toimetab peenramaal. Ott Valliku karikatuur
Kirjanik Aidi Vallik toimetab peenramaal. Ott Valliku karikatuur

Kui keskpäevased temperatuurid ennast juba kümne soojakraadi lähedusse upitama hakkavad, mis siis, et öösiti veel miinused valitsevad, on õige aeg mitteköetava kasvuhoone esimesteks külvideks. See programm on ju klassika: salat, redis, till. Aga on veel võimalusi.

Nii ehk naa tasuks enne külve kasvuhoone kevadkorda seada, koristada sealt taimepotid ja kasutatud nöörijupid, kaltsud ja muu, mis sügisel võibolla sinna vedelema jäi. Samuti on nüüd hea aeg kasvuhoone seestpoolt üle pesta, kui sügisel seda ei jõudnud. Olen kasvuhoone pesemiseks kasutanud pikema varrega harja ja pihustipudelit, loputamiseks aga vooliku veevärki ühendanud. Kui pesukord lõpeb, on ka muld kasvuhoones uue hooaja esimesteks külvideks sobivalt niiske.

Ja siis saab tõmmata külvivaokesed ning hinge kinni pidades pudistada sõrmede vahelt esimesed ärevad seemneread. Muidugi redis, see kevadine rõõm! Redis idaneb ka päris madalate temperatuuride juures ning aprilli algul külvates saab seda maikuus juba võileiva peal krõmpsutada või salatiks lõigata. Ning kui peres on lapsi, võib neid külvata ka erivärvilisi sorte: lisaks tavapärastele punastele ka kollase juurega „Zlatat” või lillat „Violat”, aga neid värvilisi on teisigi. Ja siis on veel punaseid valge otsaga, silindrikujulisi, väikesi mummusid ja nii suuri nagu pinksipallid. Mina armastan neid viimaseid, lihtsam käidelda. Mu lemmiksort on „Vinara F1”, see ongi just selline, lisaks ei kasva nii kergesti lõhki ja ei lähe üldiselt ka kibedaks. Aga muidugi selleks, et kibedaks ei läheks, peab kasvavat redist hoolega kastma, ja tingimata nii külma veega, kui vähegi saab. Ta ju armastab külmi ja niiskeid jalgu. Kui redisel on liiga soe, siis hakkab ta massiliselt pealseid kasvatama, aga juured jätab unarusse.

Kasvuhoonesse külvan iga aasta kindlasti ka lehtsalatit: mingit rohelist, näiteks „Grünettat”, ja mingit tumepunast, näiteks „Lollo Rossot”. Mõlemad on suhteliselt suurelehelised. Aga väga armsad ja vaata et veel väledamad on madalama kasvu ja väiksema lehega nn tammelehesalatid ja lambsalatid. „Salad Bowl” sarjast olen selliseid kasvatanud nii punaseid kui rohelisi. Oi, kui maitsvad! Aga väiksuse tõttu keerulisemad korjata kui suurelehelised.

Ilma rukolata ehk põld-võõrkapsata ma kah ei saa. Selle vürtsine maitse on väga erinev kogu ülejäänud salatimaailmast, ja seda ongi ainuõige külvata kohe esimesel võimalusel, kui maa laseb – sest kui jätame rukola külvi maikuusse, siis riskime isegi avamaapeenras selle õitsemaminekuga ja kõlbmatuks muutumisega. Probleem on siin ainult, et rukola maitseb hästi maakirpudele (nagu rediski), nii et kohe tõusmete ilmumisel tuleks mõlemale mullapinnale kerge kiht tuhka puistata, muidu saame aukliku rukola ja rediski võib oma perforeeritud lehtedega kurvaks jääda.

Maakirbud ohustavad veel hoopis hullemini ka Hiina kapsast, mis samuti saab mul märtsi lõpus või aprilli alguses kasvuhoonesse külvatud. Kui suudame kahjuritõrje eest hoolt kanda ja külviga ei hiline (sest muidu ei loo pead ja tahab õitsema minna), siis pole Hiina kapsa kasvatamises kasvuhoones midagi keerulist. Ainult et külvata võiks ta sellisesse kohta, kus ta hiljem tomatitele väga ette ei jää, sest enne tomatite väljaistutamist saavad kasvuhoones korralikult valmis siiski vaid selle varaseimad sordid.

Nojah, ja paksoi ehk Hiina lehtnaeris maitseb maakirpudele samuti. Nii et kui need elukad on, siis peab tuhaämber kasvuhoones varuks olema. Aga kui meil õnnestub üles kasvatada kenad tüsedad paksoipunnid, siis panni peal näiteks koos kanafileetükikestega on tegemist õige hea ja tervisliku toiduga.

Till. Kus siis ilma saab. Ainult selle seemneid ei tasuks vaokesse külvata ega mullaga katta, hoopis parem lahendus on külvata mullapinnale ja siis „käpaga” siblida seeme õrnalt mulla sisse. Tundub, et till vajab korralikuks idanemiseks päris pindmist külvi, s.t mõnevõrra valgust.

Spinat. Ka see idaneb üsna jahedas ja suudab koristamisküpseks saada väga viisakalt õigel ajal. Ja siis saab temast pirukaid, püreesuppe ja vormiroogi!

Olen katsetanud märtsikuus kasvuhoonesse külvata ka kõige varajasemaid herne- ja naerisorte, aga see pole end õigustanud. Jäävad tomatite ja paprikate istutamisele siiski jalgu, kahju küll.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments