Haapsalu uksetehas ja Helland Baltic püüavad hoolega oma töötajate ohutust tagada ja koroonaviirust tootmisruumidest eemal hoida, sest sellest sõltub ettevõtete saatus ja töötajate sissetulek.
Haapsalu uksetehase juht Ago Soomre saatis eelmisel esmaspäeval kõikidele oma töötajatele kirja. „Kirjutasin, et inimesed püüaksid teistega võimalikult vähe otseselt kokku puutuda ja hoida suhtlemisel pikivahet,” selgitas ta.
Ega see Soomre sõnul liiga lihtne pole, sest teatud töölõikudes üks inimene päris üksi hakkama ei saa, aga tootmisruumides on olemas desinfitseerimisvahendid. „Kes saavad kodus töötada, on kodus. Kontoris koosolekuid ei pea – sama klassika, mis igal pool Eestis,” ütles Soomre.
Terve mõistus aitab
Mõned uksetehase töötajad olid kaks nädalat kodus karantiinis, sest olid just siis välisriigis reisil, kui asi hakkas kurjaks minema. Inimesed said kodus olemist rahuliku südamega endale lubada, sest selle aja eest maksti neile töötasu. „Aga õnneks oli nendega kõik korras,” ütles Soomre.
Üks muutus on see, et töötajad kannavad maske. „Jagasime maskid küll laiali – korduvkasutatavad, mis on mõeldud tolmukaitseks –, aga nendega on ebamugav töötada. Ühekordseid maske peaks kogu aeg vahetama ja meil ei ole neid kuskilt nii palju võtta, et 180 inimesel iga päev maske vahetada. See ei ole lihtsalt mõeldav. Arstidelgi ei jätku maske,” rääkis Soomre.
Selle asemel kasutatakse tervet talupojamõistust. Ettevõttes on kokku lepitud, et kes köhatab või ei tunne ennast päris tervena, saadetakse ettevõtte kulul koju, et hoida ära teiste nakatamist. Suuresti on see usalduse ja ka vastutuse küsimus. „Kui inimesed käituvad vastutustundlikult, on minu meelest võimalik suur osa nakatumistest ära hoida. Kõige suurem oht meie ühiskonnas on inimesed, kes teavad küll piirangutest, aga käituvad ikka teistmoodi,” ütles Soomre.
Esialgu uksetehasel tellimusi veel jagub. „Aga eks meil on plaanid tehtud ka, kui midagi juhtuma hakkab,” ütles Soomre.
Jälgides koroonaviiruse käitumist Hiinas – siseriiklikke nakatumisi seal enam pole –, on Soomre aga üsna positiivselt meelestatud. „Hiinas algas viirus neli kuud tagasi, mis tähendab, et ka Eestis ja Euroopas peaks hakkama haigus selle aja jooksul nokka alla keerama. Kui saab töötajatega kokku leppida, et nad kasutavad oma korralised puhkused ära veidi varem, siis me ehk ei pea hakkama kedagi sundpuhkusele saatma ja suve lõpuks on meie regioonis pilt juba positiivsem,” pakkus Soomre.
Teadmatus on halb
Pullapääl tegutsev mööblitootja Helland Baltic saab oma tellimused Skandinaavia avalikust sektorist, peamiselt sotsiaalvaldkonna ettevõtetelt.
„Praegu on selline aeg, kus Skandinaavia tervishoiuasutused loovad karantiinialasid, väga võimalik, et sinna tellitakse siis ka mööblit,” rääkis Helland Balticu juhatuse liige Aivar Kaus.
Samas tõdes Kaus, et nende nädalate jooksul, mis viirus on siinkandis möllanud, on turul ettevaatlikumaks muututud. Kui aasta alguses oli tellimusi rohkem kui mullu samal ajal, siis nüüd on tunda äraootavat paigalseisu.
Töötajate tervisel hoitakse hoolega silm peal. „Kui kellelgi ilmneb mingi terviseprobleem, saadame koju. Meil õnneks välismaalt reisilt saabujaid polnud,” märkis Kaus.
See ei tähenda tema sõnul kindlasti, et ohtu üldse pole. Piisab sellest, kui keegi on enda teadmata olnud kontaktis nakatunud inimesega. „Kui juhtub, et keegi on tööle tulnud ja tal tekivad sümptomid, mis võivad viidata koroonale, siis mida ettevõte sellises olukorras tegema peab? Saadame kõik natukenegi kehva enesetundega inimesed koju karantiini, teadmata, kas see on koroona või lihtsalt külmetus? Seni ei ole ju riskirühma mitte kuuluvaid inimesi testitud,” arutles Kaus. „Panna ettevõte kaheks nädalaks kinni? Õige otsuse ma saan teha ju ainult siis, kui haigestunud töötajat testitakse.”
Kui ettevõte kaheks nädalaks või kauemaks kinni panna, on küsimuse all juba ettevõtte tulevik. „Et me saaks inimestele töötasu, riigile maksud ära maksta ja tarnijatele kauba eest tasuda. Sest kui ettevõtted hakkavad üksteisele järjest võlgu jääma, lähevad asjad ruttu väga halvaks,” selgitas Kaus.
Samas lisas ta, et mingit paanikat veel pole ja ei ole mõtet seda ka tekitada. „Me peame lihtsalt olema valmis olukorra muutudes seni tehtud otsuseid muutma,” ütles Kaus.
Täiuslikku retsepti ei ole
Läänemaa haigla peaarst Tõnis Siir tunnistas, et ega olukorras, kus suures kollektiivis tekivad ühel töötajal haigestumise sümptomid, mingit kuldlõiget olemas ei olegi.
„Iga sellist juhtumit tuleks eraldi käsitleda. Kõigepealt peaks haigestunud inimene kindlasti võtma ühendust perearstiga, kes otsustab, mis edasi saab,” ütles Siir.
Ettevõtjate mure on tema sõnul mõistetav, kuid otsuse, kas panna ettevõte ajutiselt kinni või mitte, tuleb teha ettevõtjail endil. „Selge on see, et mida kiiremini me inimestevahelise otsese suhtluse lõpetame, seda kiiremini me selle perioodi üle elame. Mida suurem hulk inimesi korraga koos on, seda suurem on nakatumise oht,” sedastas Siir.
