Kirbla piimafarmi kolmel ukrainlasest töölisel lõpeb tööluba mais ja nad peavad lahkuma. Valitseb teadmatus, kas eriolukorras uusi töölisi Eestisse lubatakse.
„Mai on kohe käes. Kui tööluba lõpeb, nad ära lähevad ja uusi ei tule, siis on katastroof. Tuleb hakata otsi kokku tõmbama ja karja vähendama,” ütles Kirbla piimafarmi tegevjuht Toomas Laos.
Kirbla 900pealises farmis töötab kokku viis ukrainlast, kahe tööluba kestab septembrini. Ukrainlase asemel Eestist töötajaid leida oleks Laose sõnul naiivne lootus – kohapealt pole kedagi võtta. Ukrainlaste toel püsib 500 lüpsilehma ja 400 noorloomaga piimafarm juba kolmandat aastat.
„Ainus, mis praegu päästaks, oleks töölubade pikendamine,” ütles Laos. Kaks töölist viiest tahaksid kindlasti jääda. „Praegu ei ole täpselt küsinud ka, ei taha paanikat tekitada,” ütles Laos.
Ühe taotluse uusi töölisi saada andis Laos sisse kuu aega tagasi, teise nädala eest. Vastuseid pole. Tulijad oleksid vanad tuttavad – üks mees tuleks juba kolmandat korda. Ukrainlaste tööluba kestab 270 päeva, seejärel tuleb koju tagasi sõita ja oodata kolm kuud, et saaks uue loa taotleda.
Nigula tuhandepealises piimafarmis töötab neli ukrainlast, kahe tööluba lõpeb kahe kuu pärast. „Ei tea, mis saab. Elame üks päev korraga,” ütles Nigula farmi loomakasvatusjuht Tiina Roosalu. „Ukrainlased võtsimegi sellepärast, et kohapealt ei olnud kedagi leida, aga võibolla selleks ajaks on mõni inimene kuskil vabaks jäänud ja tahaks tulla.”
Siiani on Nigula saanud töölised vahendusfirma kaudu. „Seni on olnud nii, et anname teada ja enam-vähem kohe ka saame,” ütles Roosalu. „Kuidas edaspidi, seda ei tea.”
Eile pöördusid peaminister Jüri Ratase poole põllumajandus-kaubanduskoda ja talupidajate keskliit, kes nõuavad põllumajandustööliste riiki lubamist ka kriisiajal, sest muidu jäävad põllud harimata, loomad hoolitsuseta ja Eesti kodumaise toiduta. Samuti tegid nad ettepaneku juba siin töötavate välismaalaste töölube pikendada kriisi lõpuni. Praegu võtakse küll taotlusi vastu, kuid politsei otsuseid ei tee.
aga kas need töötajad ikka 1tuhat saavad kätte ,muidu on kui poes kaubapanijad,nemad lähevad norm. ajal tööle ja puhtam ka ja mõnedki soodustused veel .
ori ei oska vabana elada…ta tahab orjapidajaks aaada…orjatöö pidajatest ei saagi aru irvitavad ja nutavad ühes hetkes…neile peab orje andma, neil on selleks õigustus
Läänemaa lõpeb Kasari jõest…
Tsitaat: Eile pöördusid peaminister Jüri Ratase poole põllumajandus-kaubanduskoda ja talupidajate keskliit, kes nõuavad põllumajandustööliste riiki lubamist ka kriisiajal, sest muidu jäävad põllud harimata, loomad hoolitsuseta ja Eesti kodumaise toiduta
Noo sellist jama saab küll ainult ahne ja rumal ettevõtja rääkida, maksa normaalset palka ja sul tublid töölised olemas, hetkel paljud maale kolinud, saad veel eriti hösti töölisi valida
Ma ei tea see sama laos toomas koondas mind mõned aastad tagasi töölt ära et tahan palju palka palk oli 120eur kuus
Miks suured farmid eestis jamas on? Makske ikka palka ka….
Kas keegi oleks nii lahke ja kirjutaks siia, mis takistab kõnealuste piimafarmide OMANIKEL (keda artiklis millegipärast ei mainita) raske ja ebamugava farmitöö eest eestlastele konkurentsivõimelist palka maksmast? Mäletan, et mu noored lähisugulased tegid nurinata Austraalias rasket põllutööd ca 1500€ eest kuus pool aastat jutti. Ehk peaks farmiomanikud odava välistööjõu asemel nõudma valitsuselt siseturu kaitsmist?
Tootja saab praegu 31 senti piima liitrist. Kolmeliitrise purgi piima eest ei tule eurot kokku! Näiteks õlle hind poes, mis alatasa teemaks, on seega umbes kuus korda kõrgem piima müügihinnast tootjale. Mis tähendab looma pidamine ja kõigi selleks vajalike toimingute tegemine ja vahendite hankimine pole võimalik lühidalt selgitada. Võibolla oleme tõesti sealmaal, et tuleks rahvastiku harimise huvides õppereise farmidesse korraldama hakata. Meil on kaks majandust, üks mis praegu kurdab kokku kukkumist ja teine kus ammutatakse päriselt vaja minevad ressursid. Seda tuleb teha nii odavalt kui vähegi võimalik, muidu ei tule välja. Saatjaks on sõim nende aadressil kes selles veel (meeltesegadusest… Loe rohkem »
Kui tootmine ei tasu ära, siis tuleb vabrik kinni panna, mitte hakata EL ühisturgu mingi odava orjatööjõuga solkima. Või veel hullem, mitte viia tootmist kusagile arengumaale lapstööjõu kasutamiseks.
probleem on selles et piimatööstused pole piimafarmi omanike omad. Ühistuid pole ka suudetud luua. Piimatööstused panevad piimafarmid võimalikult madalate tooraine nimel konkureerima sest rahvusavaheline turundusvõime ja toote lisandväärindamise võime on alla igasugust arvestust. Osatakse konkureerida niinimetataud säästumarketi klassis. Ettevõtjatel puudub igasugune arusaamine sellest milliste struktuuridega nad üldse konkureerivad. Ega kui selle murega kohalikku maakonna arenduskeskusesse minna siis vaatab sulle sealt vastu külmunud tursa pilguga ametnik kes ei saa üldse arugi mida sa küsisid.
Midagi on läinud ikka väga valesti kui 29 taasiseseisvumise järgse aastaga oleme üles ehitanud vabariigi kus puudub meditsiiniline/hügieeniline julgeolek, võime kehtestada erikorda mingi akuutse probleemi lahendamiseks, toidutootmine sõltub peale põllu enda kõigi sisendite osas lakkamatust ressursside pealevoolust rahvusvahelistest tarneahelatest jne jne.
Ajalugu õpetab teadagi seda, et temast midagi ei õpita, aga selliseid aegu kus mingi “tsivilisatsioon” on eneseimetlemisest aru kaotanud on ennegi ette tulnud. Olukorra on päästnud neil puhkudel seni küll asjaolu, et need on seni olnud siiski lokaalsed protsessid ja inimese võimekus loodust ümber kujundada oli palju piiratum.
Pangu endatasku põllumajandusjuhid vähem kasumit. Milleks palju muidusööjaid üleval pidada? Algame 101 mittemidagi tegiast.
Oleneb mis või kes valitsuskabinettides peale jääb – natsionalism vs. arukus, Mart Helme vs. ülejäänud.
No näedsa, Soomes juba on natsionalistid ja mittearukad võimul…
Muidugi kui saabuv tööjõud tööandja kulul kaheks nädalaks näiteks Viru hotelli garantiini panna võiks ju ideed isegi kaaluda…
mine ravile, hetkene valitsus tegeleb väga tõsisselt kriisiga, sotsid kriisile ka vait jäänud, ainult vahel inisevad