Koroonaviiruse leviku peatamiseks sundsulgemisele läinud spordisaalide asemel kutsuvad treenerid ja õpetajad inimesi õue liikuma näiteks motiveerivate videote või virtuaalvõistluste abil.
Kehalise kasvatuse õpetajad otsivad loomingulisi lähenemisi, et koduõppel olevad lapsed liigselt arvutite taha istuma ei jääks. „See on minu esimene aasta õpetajana ja mul ei ole sellise olukorra jaoks kogemust, aga peangi loov olema ja hakkama saama,” sõnas Palivere põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja Rivo Reinsalu.
Reinsalu plaan on suurejooneline: paar korda nädalas toimuva kehalise kasvatuse tunni asemel soovib ta lapsed iga päev sportima panna. Selleks kavatseb ta oma igapäevaselt jooksuringilt salvestada lühikese motiveeriva videoklipi, mida jagab lastega kooli Facebooki lehel. „Paliveres on õues treenimiseks kõik tingimused olemas, aga tulemus sõltub tegelikult lapsevanemast, kuidas tema oma last selles toetab,” märkis Reinsalu.
Äpid aitavad osalust kontrollida
Peale selle on koduse kehalise kasvatuse tunni osa sporditeemaliste teadusartiklite lugemine ja kolme päeva jooksul oma liikumise ning söömise jälgimine vastavas virtuaalkeskkonnas. „Siis näeme, kas liikumine ja söömine on tasakaalus,” selgitas Reinsalu.
Nii Reinsalu kui ka Läänemaa ühisgümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Leelo Paju kasutavad õpilaste tulemuste kontrollimiseks Endomondo rakendust. „Me oleme seda juba aastaid kasutanud ja õpilastele väga meeldib,” sõnas Paju. Kui varem on rakenduse abil kehalise kasvatuse tunde järgi tehtud, siis nüüd saab õpetaja kinnituse, et tunnis osaleti ehk kilomeetrid läbiti.
Ühes Paju koduõppe kehalise kasvatuse tunnis on nii jooksmist, jõuharjutusi kui ka pärast liikumispäevikusse trenni kirjapanemist. Aega tunni läbimiseks on terve nädal. „Viilimiseks leiab alati põhjuseid, aga ma rõhutan neile, et nad teevad seda kõike iseendale,” ütles Paju.
Kui õpetajad peavad leidma lahendusi, et õpilased liikumisest ei viiliks, siis Fitclubi ja personaaltreeneril Mailiis Tammeveskil tuleb leida viis, kuidas soovijatega trenne jätkata. Sõelale on jäänud veebikõned, kirjalikud treeningukavad ning mõne üksikuga ka kohtumised.
Tammeveski on katsetanud erinevaid veebikeskkondi, mille abil otseülekandes kliendile koju minna. Parima lahendusena on jäänud sõelale keskkond Zoom ja mõned trennidki on tehtud. „Andsingi harjutused ette ja läbi video jälgisin ning andsin tagasisidet,” kirjeldas ta esimest virtuaalkohtumist ja lisas: „On teostatav!”
Võistlused virtuaalkeskkondades
Kui Tammeveski annab videokõnes personaaltrenne, siis treeningstuudio Hantel treener Berit Pankin mõlgutab mõtteid otseülekandes toimuvate grupitrennide kohta. „Mu lapsel just lõppes JJ-Streeti tänavatantsutrenn otseülekandes, vanemad ei tohtinud vaadata, aga ma korra ukse vahelt piilusin. Talle väga meeldis,” sõnas ta.
Pankin on trennis käijatelt juba uurinud, kas neil oleks huvi. „Takistuseks on see, et ei tea, kui palju ruumi kodudes on, ja kui lapsed on ka kodus, siis mis trenn see on, kui keegi näiteks vahepeal tahab sinult midagi muud,” arutles ta. Otseülekandes trenne ta varem korraldanud pole.
Küsimus on ka, kas ja kuidas otseülekandes toimuvaid trenne tasustada. Nii Pankin kui ka Tammeveski tõdesid, et rühmatreeningute ärajäämine paneb spordiklubide rahakotile suure põntsu – „vana rasva”, mille peal mõnda aega elada, klubidel ei ole. „Võtame kaks nädalat korraga,” sõnas Pankin. Tammeveski näitel saab treenereid toetada näiteks personaaltunni ja virtuaalsete näpunäidete tellimisega.
Nii treenerid kui ka õpetajad nõustuvad, et kõige parem alternatiiv spordiklubide sulgemisele on ise õues liikuda – joosta, rattaga sõita, kõndida, kettagolfi mängida, rulluisutada jne. Spordiliit Läänela alustas sellest nädalast ka maakondliku kõnnivõistlusega „Läänemaa kõnnikilomeetrid”.
„Meeleolu on selline, et inimesed tahavad trenni teha ja liikuda, aga ei teata, kui kaua see olukord kestab ja klubid kinni on,” sõnas liidu tegevjuht Ülle Lass. Sammuvõistlus kestab märtsi lõpuni ja sellega saab oma jalutus- või jooksuteekonnale väikese sportliku hasardi lisada. Info võistluse kohta leiab Facebookist.
Virtuaalsesse keskkonda plaanib kolida ka Haapsalu maanteejooks, mis pidi toimuma aprilli alguses. Võistlus on varem Haapsallu meelitanud ligi 300 osalejat. Korraldaja Heigo Hein märkis, et praegu on jooksu tulevik veel ebaselge, ent ühe variandina kaalutakse virtuaalset võistlust. „Kõik lükkavad oma võistlusi edasi ja jooksukalender on edaspidi suhteliselt tihe,” põhjendas Hein. Nii ei pruugi Haapsalu maanteejooksule tänavuses võistluskalendris uut kohta olla. Virtuaalvõistluse saaks korraldada kohe ja joosta saaks vabalt valitud ajal ja kohas. Tulemus esitatakse aususe peale, diplomid saaks igaüks posti teel. „Päris üks ühele need tulemused võrreldavad poleks, aga otsustame sel nädalal,” ütles Hein esmaspäeval.
