Klimaatiline eeltalv algab koos esimese ajutise lumikatte moodustamisega ja esimeste külmailmadega. Ööpäevane keskmine õhutemperatuur langeb eeltalve saabudes tavaliselt alla nulli, vahendas riigi ilmateenistus oma veebilehel.
Klimaatilise päristalve algus on määratletud püsiva lumikattega perioodi algusega ning sellega kaasneb külmailmade sagenemine ja enamikel aastatel ka domineerimine.
Talve ja kevadtalve algusaegade määramine on aga pehmete talvede korral problemaatiline ja subjektiivne. Andmetöötluse huvides on siiski eristatud talvist aastaaega. Selleks on talve keskosas esinenud pikim lumikattega ja külmailmadega periood (Eesti kliima minevikus ja tänapäeval, 2013).
Seega võiks tänavu klimaatilise talve kestuseks (kitsamas mõttes) lugeda perioodi 26.-29. veebruar.
Talv oli normist tunduvalt soojem
Talve keskmine õhutemperatuur oli +2,5 °C (norm -3,3 °C). Alates talvest 1961/62 ei ole varem nii sooja talve esinenud. Eelmine eriliselt soe talv oli 2007/2008.
Kui reastada talvede minimaalsed õhutemperatuurid (alates talvest 1949/1950), siis on tänavune minimaalsete õhutemperatuuridest „kõige“ soojematest reastades teine tulemus. 2007/2008 talvel oli talve miinimum vaid –16,8 kraadi.
Kõige soojem talvekuu oli jaanuar, Eesti keskmise õhutemperatuuriga +3,1 °C (norm –3,5 °C). Jaanuar oli soojuselt 1. kohal alates 1961. aastast.
Kõige külmem talvekuu oli veebruar Eesti keskmise õhutemperatuuriga +1,7 °C (norm -–4,5 °C). Soojuselt on see 2. kohal alates 1961. aastast. Veel soojem oli veebruar 1990. aastal (+2,4 °C). Soojuselt kolmandal kohal on talv 1991/1992, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli –0,1 °C.
Sademeid oli normist enam
Talve sajusumma Eesti keskmisena 178 mm, norm 138 mm (129% normist). Sajusemaid on olnud 4 ja kuivemaid 54.
Kõige sajusemad talved võrreldes normiga
Kõige sajusem kuu oli veebruar – Eesti keskmisena sajusumma 78 mm (norm 35 mm).
Veebruar on alates 1961. aastast 2. kohal. Kõige sajusem veebruar oli 1990. aastal, mil Eesti keskmine sajuhulk oli 86 mm.
Kõige kuivem kuu oli jaanuar, mil Eesti keskmisena oli sajusumma 42 mm (norm 50 mm).
Päikesepaistet oli talve jooksul normi jagu
Päikest talve jooksul oli Eesti keskmisena 108,3 tundi (norm 112 tundi).
Kõige päikeselisem kuu oli veebruar – Eesti keskmisena päikest 65,3 tundi (norm 61,2 tundi).
Kõige päikesevaesem oli detsember – Eesti keskmisena päikest vaid 16,6 tundi (norm 20,7 tundi).
