Mõttekoja Praxis ja tööandjate keskliidu poolt aastal 2016 algatatud riigireformi radar avalikustas oma esimese hinnangu aprillis ametisse astunud valitsuse tööle. Radari kolleegium on tõsiselt mures riigijuhtimise kvaliteedi languse pärast, mis seisneb õigusriigi ja demokraatia väärtuste ning hea õigusloome tavade eiramises.
Riigireform takerdub päevapoliitikasse ja juhtimiskriisi
Mõttekoja Praxis juhatuse esimees Tarmo Jüristo nentis, et radari kolleegiumi peamiseks mureks praegusel hindamisperioodil on demokraatia ja poliitilise juhtimise kvaliteet, sest nii riigireform kui ka paljud teised olulised otsused takerduvad, kui juhtimisprobleemid poliitilisel tasandil jätkuvad. „Riigi reformimise vajadus tulevikus ei vähene, pigem vastupidi – see suureneb iga päevaga. Seoses EL tõukefondide toetuste vähenemisega järgmisel eelarveperioodil on haldusvõimekuse arendamine varasemast isegi aktuaalsem. Kuigi Jüri Ratas on deklareerinud riigireformi üheks oma valitsuse prioriteediks, näivad kahjuks mitmed olulised tegevused takerduvat päevapoliitikasse,“ tõdes Jüristo.
Valitsuse tegevust iseloomustab riigi usaldusväärsuse õõnestamine
„Riigireformi hindamisel lähtume alati põhimõttest, et riik peab olema jõukohane, võimekas ja usaldusväärne ning küsime, kas valitsuse tegevus on sellele kaasa aidanud. Riigi usaldusväärsus sõltub eelkõige õigusriigi põhimõtete vääramatust järgimisest, mida riivab tõsiselt apoliitiliste ametikohtade muutmine „poliitilise lehmakauplemise“ osaks. Eesti tugev, professionaalne ja poliitiliselt sõltumatu avalik teenistus on niivõrd oluline väärtus, et selle eest tuleb seista mitte ainult sõnade, vaid ka tegudega,“ ütles kolleegiumi liige Liia Hänni.
Riigireformi radar leidis lisaks, et demokraatiat ja riigi usaldusväärsust kahjustab mitmete valitsuse liikmete üleolev keelekasutus, mis on kõlanud nii ametnike, parlamendiliikmete kui ka naaberriikide kolleegide aadressil. „Riigijuhtide solvav keelekasutus lõhub usaldust ning on vastuolus koalitsiooni sõnastatud eesmärgiga ehitada sidusat ühiskonda. Nii näeme, et praegust valitsust iseloomustab sügav ja küüniline lõhe tegude ja sõnade vahel,“ tõdes Hänni.
Valitsus ei ole kinni pidanud hea halduse põhimõtetest
Riigireformi radari kolleegium toob välja, et koalitsioon on lubanud oma alusleppes sõnaselgelt kaasata senisest tunduvalt enam Eesti inimesi, konstruktiivsete ja võrdsete partneritena nähakse seejuures eksperte, ettevõtlus- ja kodanikeühendusi ning Eestis esindatud poliitilisi jõude. Radari hinnang tõdeb, et valitsuse esimene poolaasta näitab vastupidist. „Poliitikaid arutatakse kinniste uste taga ja olulisi muutusi, näiteks pensioni teise samba reform, viiakse ellu kiirustades, ilma korralike mõjuanalüüsideta, huvipooli kuulamata. Valitsus ei järgi oma tegevuses hea valitsemise põhimõtteid, kuigi Eestis kehtib hea õigusloome ja normitehnika eeskiri, heaks on kiidetud kaasamise hea tava ja mõjude hindamise metoodika. Neid dokumente eiratakse,“ vahendas Jüristo kolleegiumi hinnangut.
Radar ootab sisulist edasiminekut
Hindamise plusspoolelt toob riigireformi radar esile, et peaminister Jüri Ratas on seadnud riigireformi koalitsioonileppes üheks poliitiliseks prioriteetiks ning ametisse on nimetatud riigihalduse minister. Positiivsete arengutena võib välja tuua riigiametite ühendamise käivitamise, avalike ülesannete ümberkorralduse ning riigieelarve revisjoni koos tõhustamiskavadega, mis peaks aitama leida kokkuhoiukohti. „Oluline on, et seda tehtaks riigi tõhustamiseks ja jõukohasuse huvides, mitte valimislubaduste katteks. Paljud valitsuse tegevused on hetkel veel planeerimise ja analüüsimise faasis. Ootame valitsuselt sisulisi samme, mida järgmisel hindamisperioodil esile tõsta,“ ütles Jüristo.
Järgmise, hindelise hinnangu annab riigireformi radar valitsuse tööle kevadel 2020, kui möödub aasta valitsuse ametisse astumisest.
Riigireformi radari kolleegiumisse kuuluvad: Tarmo Jüristo, Liia Hänni, Külli Sarapuu, Külli Taro, Rauno Vinni, Arto Aas, David Vseviov, Heldur Meerits, Sven Pertens, Gunnar Toomemets, Ivo Suursoo, Maarjo Mändmaa, Jaak Aaviksoo, Tiina Randma-Liiv
Mispärast see päevapoliitikasse siis takerdub? Igast reffid ja sotsid takistavad riigimasinal normaalselt töötamast ju. Iga päev näha seda. Riigikogu saalist tulevad ainult ühed ja samad küsimused, miks tagasi ei astu jne jne. Seaduseelnõusid blokeeritakse. Mismoodi see Eestit edasi viib?