Ekspordistatistikat on mõjutanud paar üksiktegurit, kuid ka nendeta oleks Eesti ekspordi kasv tagasihoidlik. Tööstusettevõtete ebakindlus tuleviku suhtes aga aina süveneb. Vähemalt esmapilgul näib olukord Eesti väliskaubanduses süngena – eksport on juba viis järjestikust kuud langenud.
Eelmise aasta sama ajaga võrreldes kahanes Eestis toodetud kaupade müük oktoobris enam kui 100 mln euro võrra ehk 10 protsenti. Lähemal vaatlusel on seis aga veidi parem. Nimelt ei ole ekspordi suure languse põhjus mitte laiapõhjaline nõudluse vähenemine Eesti kaupade järele, vaid energiakaupade ekspordi madalseis. Näiteks oktoobris moodustas erinevate õli- ja naftasaaduste müük välisriikidesse napi kolmandiku eelmise aasta tasemest. Kas järjekordne löök kohalikule põlevkivitööstusele? Kuigi kohaliku põlevkiviõlitööstuse eristamine kütuseekspordis on avaliku statistika põhjal üsna keeruline, tundub tõenäolisem, et tänavu on järsult kahanenud mõne üksiku kütuste importimise, segamise ja edasimüügiga tegeleva ettevõtte tulud. Energiakaubandust on kõvasti kahandanud ka elektri ekspordi lõppemine kõrgete keskkonnatasude tõttu. Ilma kütuste ja elektrienergia müüki arvesse võtmata oleks eksport olnud sel aastal languses vaid kahe kuu vältel – juunis ja oktoobris.
Ka elektriseadmete müük on vähenenud. Taas ei ole põhjuseks sektori kui terviku probleemid, vaid pigem konkreetse ettevõtte tootmisplaan. Ligi poole eksporditavatest elektriseadmetest annavad telekommunikatsiooniseadmed, mille väljavedu on järsult pidurdunud. Samas on ekspordistatistikat mõjutanud ka ajutist laadi positiivsed tegurid. Nimelt eksporditi oktoobris teravilja ligi 40 mln euro väärtuses ehk peaaegu kümme korda enam kui mullu samal ajal. Arvutades ekspordi kasvukiirust ilma eelpool mainitud kolme suure mõjurita, oleks see suurenenud mõõdukalt 2,6 protsenti.
Vaadates 2019. aasta teist poolt tervikuna, siis on vähemalt oktoobri lõpu seisuga edulugusid suuremates sektorites ikkagi pigem vähe. Kahanenud on näiteks majanduse jaoks väga tähtsa puidutööstuse eksport. Viimast on tublisti mõjutanud toormehinnad. Näiteks paberipuidu hind oli kolmandas kvartalis ligi neljandiku võrra odavam kui mullu. Jonnakalt eelmise aasta tasemel püsib ka puitmajade eksport. Paremini on edenenud erinevate masinate ja seadmete, metallkonstruktsioonide, keemiatoodete ning mõneti ootamatult ka toidukaupade eksport.
Võtmeküsimus pole aga see, kui palju mõni üksiktegur kaubandusstatistikat mõjutas, vaid milline saab olema väliskaubanduse lähitulevik. Vähemalt tööstusettevõtete hinnangul ei saaks tulevik olla tumedam. Tööstusettevõtete majanduslik kindlustunne on sesoonselt kohandatud andmete põhjal langenud viimase kümne aasta kõige madalamale tasemele. Viimane kord, kui indikaator veelgi nigelamat seisu näitas, oli 2009. aasta novembris. Suurt ebakindlust põhjustab ennekõike just uute eksporttellimuste nappus. Et Eesti tööstustoodangust eksporditakse umbes 70 protsenti, on põhjust muretsemiseks.
Eesti peamiste eksportturgude Soome ja Rootsi majanduse kasv on küll aeglustunud, kuid seis riikide majanduses pole ka kõige hullem. Tänavu on tugevalt pidurdunud Saksamaa majanduskasv, sellest hoolimata on eksport sinna püsinud vähemalt eelmise aasta tasemel. Jääb loota, et euroala majandus kosub.
