Reformierakonna suur edu on taastunud

Erakondadest on populaarseim endiselt Reformierakond – Kui riigikogu valimised toimuksid praegu, annaks suurimale opositsioonierakonnale Reformierakonnale hääle 34,8 protsenti vastanutest, peaministriparteid Keskerakonda toetaks 17,9 ning Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 15,6 protsenti küsitlusele vastanutest, selgub Postimehe ja BNS-i tellitud Kantar Emori uuringust.

EKRE kannul on sotsiaaldemokraadid 13,7-protsendise toetusega. Kolmandat koalitsiooniparteid Isamaad toetaks 6,7 protsenti erakondlikku eelis tust omavatest küsitluses osalejatest.

Uuringujuht Aivar Voogi sõnul on erakondade reitingud taastunud enam-vähem oktoobri tasemele. “Vahepealne turbulentne november jäi oma mõjult siiski lühiajaliseks, kuigi oli kindlasti õhus ka variant, et midagi võiks erakondade proportsioonides olulisemalt muutuma hakata,” selgitas Voog.

Novembri küsitlusperioodi rambivalgusesse jäid nüüd endise maaeluministri Mart Järvikuga seotud skandaalid, aga ka ministeeriumi kantsleri Illar Lemetti ametist kangutamise katsed – suur osa tähelepanust oli koondunud EKRE ministrite tegemistele ja väljaütlemistele.

Voogi sõnul võimaldabki suhteliselt lühike, nädalapikkune küsitlusperiood siduda suuremaid muutusi erakondade reitingutes mitme sündmusega. Miks see oluline on? «Tunnetuslikus mõttes kinnitab novembri turbulents endiselt tõdemust, et vahetult enne valimisi on viimase nädala jooksul mingil sündmusel või sündmuste ahelal võimalik erakondade positsioone tublisti kõigutada,» selgitas Voog.

Detsembri alguse küsitlusperioodi jäid aga apteegireformi arutelud, riigieelarve vastuvõtmine, uue maaeluministri Arvo Alleri ametisse astumine ning põllumeeste meeleavaldus. EKRE poolt suuremat skandaali aga üles ei tõusnud ning nagu näitab ka värske populaarsusküsitlus, langes enim just nende toetus. Kui novembris oleks EKREle andnud hääle 18,5 protsenti erakondliku eelistusega inimestest, siis detsembris on see arv kukkunud 15,6 protsendile. EKRE 2,9-protsendine toetuse langus on suurem ka uuringu maksimaalsest veapiirist, milleks on 2,6 protsenti.

Ühele valijagrupile valmistas tõenäoliselt pettumust seegi, et EKRE minister ei suutnud oma valijatele antud lubadust täita ehk tagada põllumeestele täismahus ehk 15,3 miljoni euro suurune üleminekutoetus aastaks 2020. Tõsi, napilt enne riigieelarve vastuvõtmist otsustas valitsus reservist eraldada põllumeestele küll viis miljonit ning sellega suurendada üleminekutoetusi 10,3 miljonile, kuid sedagi saavutust saatsid rahandusminister Martin Helme karmid sõnad: kui põllumehed sellega rahul pole, ei ole edaspidi kedagi, kes nende eest valitsuses seisaks.

“EKRE-l on kindlasti oma eristuva näo hoidmiseks vaja hoida emotsioone, pinget üleval,” selgitas Voog.

Käreda stiili kadumine tähendaks vaikelu, mis omakorda annaks Voogi sõnul hoogu Isamaa tõusule. Vähemalt esialgu Isamaa tõusu ei paista. Viimasel nädalal apteegireformi eestvedajana silma paistnud erakond on suutnud hoida reitingutes sama tulemust, mis skandaalidest turbulentses novembris. Samas siis püüdiski Isamaa selgelt kõige tagasihoidlikumat joont hoida.

Peaministriparteil Keskerakonnal polnud kellegi varjus püsida, kuid nagu näitavad värsked toetusarvud, oli novembri tagasilöök vaid ajutine. “Keskerakonnale mõjuks pikas perspektiivis kindlasti positiivselt, kui selliseid emotsionaalseid konflikte nagu novembris enam ei juhtuks,” nentis Voog.

Detsembriks on Keskerakond saavutanud 17,9 protsendi erakondliku eelistusega inimese toetuse, mis on seni parim tulemus valimiste järel. Samas on ka peaministripartei toetuse suund üldjoontes positiivne: erakonna toetus küll suureneb tasapisi EKRE ja Isamaaga võimuliidu loomise järel, kuid teiselt poolt pole jõutud ligilähedalegi tulemusele, mis oli märtsikuiste riigikogu valimiste eel.

Opositsioonis olevad sotsiaaldemokraadid, kes olid 16,2-protsendise toetusega novembris sama populaarsed kui peaministripartei ning nägid viimaste aastate suurimat toetusprotsenti, peavad detsembri tulemust nähes tõdema, et tegemist oli vaid ajutise spurdiga. Samas ei tasu pead norgu lasta: detsembris annaks oma hääle sotsiaaldemokraatidele 13,7 protsenti erakondliku eelistusega vastanutest, mis on – kui välja arvata novembri üllatusspurt – vähemalt viimase aasta parim tulemus.

Novembriga võrreldes on detsembris suurenenud nende küsitluses osalenute osakaal, kes ei osanud oma erakondlikku eelistust öelda. Kui täna toimuks riigikogu valimised, ei oskaks oma eelistust öelda 21,5 protsenti uuringus osalenutest, novembris oli selleks 17,7 protsenti. Voogi sõnul on tegu pärast valimisi tavapärase protsessiga, kus küsitluses osalejate soov end erakondlikult määratleda hakkab tasapisi vähenema. “Aasta või kaks pärast valimisi on see olnud 30 protsendi lähedal,” selgitas uuringujuht.