Mitte keegi ei oska veel öelda, millise tohuvabohu toob teise pensionisamba lammutamine kaasa, sest valitsus pole vaevunudki vähegi põhjalikumat analüüsi tegema, vaid on tormanud lunastama Isamaa valimislubadust.
Need, kes tahaksid esimesel võimalusel raha teisest sambast välja võtta ehk kasutada „vabadust” tulevikuks omapäi säästa, saavad mitmekordselt karistada. Tulumaksu tõttu jäävad nad kohe ilma 20 protsendist kogumispensioni rahast, kaotavad oma 6000 euro suuruse aastase tulumaksusoodustuse ja annavad riigile ära ka vähemalt järgmise kümne aasta sotsiaalmaksu sissemaksed oma tulevasest kogumispensioni fondist. Töötava inimese brutopalga kahele protsendile on riik lisanud ju neli protsenti tema sotsiaalmaksu arvel.
Sajandivahetusel kogumispensioni juurutades lähtuti tõsiasjast, et riiklik pension kuivab tulevikus maksumaksjate vähesuse tõttu kolmandiku võrra kokku. Rahvastik vananeb – paarikümne aasta pärast langeb töötajate ja pensionäride suhe praeguselt kahelt 1,3 peale. Demograafilisi protsesse me ei väära ja karta on, et tulevikus on just noored pered need kõige suuremad patuoinad, kelle kaela laotakse tänased lollused: nemad peavad laste kasvatamise kõrval kandma järjest suuremat riigi ülalpidamise koormat. Aga kusagil tuleb taluvuspiir ette.
Juba praegu makstakse umbes neljale protsendile vanaduspensionäridest toimetulekutoetust. Kui aga valitsus oma pensioniplaanide juurde jääb, suureneb vaesuses elavate eakate osakaal kardetavasti mitu korda.
Siin on põhjust taas küsida: kas teisest sambast lahkujatel tuleks ühtlasi kirjutada avaldus, et nad loobuvad tulevikus sotsiaalabist. Meie põhiseaduses on siiski kirjas, et ühiskond peab tagama igale inimesele minimaalse väärika äraelamise.
Ootus, et väiksem töötajate põlvkond maksab kinni eelmise, suurema põlvkonna pensioni, on ette luhtunud. Sellest on aru saanud peaaegu kõik Euroopa riigid, kes on välja töötanud oma pensioniskeemid. Eesti pensionisüsteemis on kogumisosa võrreldes arenenud riikidega ilmselgelt väike. Seega tuleks teise samba lõhkumise asemel leida teid, kuidas pensionipõlveks rohkem kõrvale panna. Näiteks võib tuua sotsiaaldemokraatide riigikogule esitatud tööandja pensioni eelnõu. Valikuid on teisigi, kasvõi võõrtööjõu massiline sissetoomine. Kas seda praegune valitsus tahabki?
Kriitikud on kõige rohkem rääkinud pensionifondide senisest väikesest tootlikkusest. On tõsi, et see võinuks suurem olla. Ütlemata on aga jäetud, et lühikese kogumisajaga riikides on rahapolster veel liiga õhuke, et seda jõudsalt kasvatada. Lisaks seadis riik pensionifondidele esialgu liialt karmid investeeringupiirangud, mida nüüdseks on küll leevendatud. Oma mõju oli ka suurel majanduskriisil.
Ungaris ja Poolas näiteks hakati süsteemi kärinal lammutama ja kindlustatud lasid populistlikel valitsustel endal naha üle kõrvade tõmmata. Soomes ja Rootsis, kus pensioni kogumise harjumus on pikem, on targu talitatud ning arvestatud ka tööjõu ja demograafia näitajatega.
Meie pensionisüsteem on just saavutanud küpsuse, mis järjepideva kogumise ja sissemaksete korral aitaks töölkäijatel pensionieaks valmis olla. Aga inimene on kord selline, et ta mõtleb pigem tänasele kui tulevale.
Nii arutlemegi pigem nagu Arno Tali Andrus Kivirähki nägemuses: kui õige võtta raha sambast välja ja toppida pajuõõnde, võimalikult sügavale? Ent rotid, teadagi, viisid kapsarauagi ära, ja inflatsioon on kraad kangem tegelane.
Kuidas siis minimeerida meid ähvardava pensionirüüste kahju? Lühike vastus on, et pensionisüsteem tuleb muuta nii paindlikuks ja atraktiivseks, et meist võimalikult vähestel tekiks kiusatus kogutud raha laiaks lüüa või pajuõõnde paigutada.
Püsiva töövõimetuse või tõsise tervisehäda korral peab inimene saama enne pensioniiga teise sambasse kogutu korraga välja võtta või siis tuleb alustada pensioni maksetega. Kui aga inimene on jõudnud pensioniikka, tuleb kaotada ülempiir summalt, mille ta korraga kätte saab. Praegu on selleks kümnekordne rahvapensioni määr ehk 2052 eurot.
Kaaluda tasuks pensionifondide haldustasude täiendavat alandamist ja pensionikoguja võimalust panustada teise sambasse ka kolm-neli protsenti palgalt. Samuti asjaolusid, kuidas kasvatada pensioniealise pensionijääki ka siis, kui talle väljamakseid juba tehakse.
Heljo Pikhof
riigikogu liige, SDE
On möliseda, kui oled endale 10korda suurema nn. Pensi niferdanud
on eesti inimesel säästa ja kellele? Kas rootsi pankadele ja nende eestlastest jooksupoistele?
endale?
Tuleviku kindlustamiseks fondide jms abil säästmine kõlab nagu üleskutse sõja pidamiseks palju vibusid ja nooli meisterdada, ajal mil teised sõdivad juba kuuli- ja miinipildujatega. Aga eks valmistutakse ju ikka eelmiseks sõjaks või kriisiks, miks me peaksime erinema?
Lugege Ärilehest artiklit “Miljardärist fondijuht: maailm on hulluks läinud” Oli praegu ka tasuta loetav.
Rahandus on leiutamas igiliikurit, see peab paradigmat muutma.Ei tea milline see muutus võiks tulla?
17 aastate, 40 ndate, 90 ndate sündmused on näidanud, et kogu palju tahad, tuleb ikka keegi tundmatu ja teeb su lagedaks, hea, et hing veel sisse jääb
neid asju,mille jaoks raha koguda on lihtsalt niiii palju.Hambaarstile kogu, remonti tahad teha,kogu, mõnele suveüritusele kogu.Aga,vabandust,millest koguda ja millal siis elada ……Sentide lugemine pole ju ka mingi elu.Pole sis ime,et meil inimesed maenduses ja suitsiidimõtted peas….tõesti,pole ime.
tuleb järelikult selleteemaliselt end veidi harida, mõni raamat äkki läbi lugeda!? Siis ei tundu enam nii võimatu ja raske.
silm “puhkab” kohe näha niipalju miinuseid. Vastustame haritust ja valime sotsiaalerakonda on nende moto! Saabub taas õnnelik liitude liit. Jama ju, ise aru ei mõista!?
Võib olla peaks rohkem kortereid ostma, et siis üüritulust elada? Mis puutub “Töötava inimese brutopalga kahele protsendile on riik lisanud ju neli protsenti tema sotsiaalmaksu arvel” siis lgp pr Pikhof võiks lahti seletada, kust need neli protsenti võetakse. Aga võetakse ära esimesest sambast, selle võrra pensioni osa väheneb. Siis peaks siin seisma “tema sotsiaalmaksu arvelt”. Pannakse teise sambasse börsispekulantidele ja fondi”halduritele” lüpsmiseks. Mis puutub sotsiaalabi loobumise avaldusse, siis lubage meelde tuletada, et riigi ülesanne pole maksuraha börsile lennutamine (veel ühe musta reede kordus ja raha lännu), vaid maksurahaga heaperemehelik ümberkäimine. Kuidas, saab ehk teada palgatud nõunike armee käest. Mida praegune… Loe rohkem »
tundub hästi lihtne valem, ostan korteri ja elan üüritulust :))))) ilus roosa unistus.
te ei tea vist börsiteemadest mitte midagi nagu textist aru võib saada.
Eks ikka kogume , nagu meite vanemad ja vanavanemadki kogusid . Ja vaat kui hästi nemad pensionipõlve mööda saatsid .
Muidugi tuleb säästa aga … ? Eile õhtul esimeses stuudios ütles hr.Seeder puhtalt välja-paljud inimesed ei tule palga päevani ots otsotsaga kokku iseenda lohakusest !
Vaat niisugune on õige isamaaline lähenemine !
Mis ta valesti ütles??
enamjaolt see nii ongi ju. Inimestel on ainult üks sissetulekuallikas ja müüakse end odavalt ning samas kulutatakse kõik ära. Kui väikesest tulust end säästma sundida, peaks aju tööle hakkama, et suuremat tulu teenima hakata, aga muidu jah, hommikul tehasesse sente teenima ja õhtul sohva peale seriaali vahtima, mida sa tahad siis saada
mõelgem siis Soome pensionitele, mida Soome riik maksab…Kõike lihtsalt ei saa ja ei tohi selle 60ne aasta kaela ajada mis me NLiidus olime…aga mis parata, meile lihtsalt meeldib oma ülemuste eest kannatada…
Kolumbia pensile mõtle ka!?
Kes ainult pinsi peale loodab, see viletsuses elama hakkab. Pension on lisaboonus mitte ainuke sissetulek. NSVLiidu aeg on juba kumneid aastaid möödanik.
on pöhiküsimus, et hr. Seeder oma palgaga välja tuleb ja tema kaaskondsed riigikogus ja valdades. Sellega tegeldakse aastast aastasse.