Siim Kallas: eliidi raputamine on õige eesmärk

Läänemaad väisanud riigikogu aseesimees Siim Kallas (Reformierakond) arvab, et võimuliidule saab saatuslikuks EKRE radikaalide rahulolematus ja Tallinna linnavõimu minek venekeelsete poliitikute kätte.

Siim Kallas, olite kaks päeva Läänemaal. Mida nägite?

Kutsehariduskeskus jättis tõsise mulje, seal õpib üllatavalt palju inimesi. Läänemaa ühisgümnaasiumis andsin tunni. Haapsalu on ilus linn. Vanade vagunite ja vedurite kogumine raudteejaama on väga hea idee. Seal on ka küüditamisvagunid. Minu naine sõitis kuuekuuselt kaks nädalat sellise vaguniga Siberisse koos ema ja vanaemaga. Haapsalu jaamas olevad väikesed vagunid on mõninga kohendamisega võimalik teha vangivaguniteks. Sellise küüditamisvaguni taastamine on olnud minu kinnisidee.

Peaminister Jüri Ratas ärgitab maksudebatti pidama. Mida teie ütlete Eesti riigi maksupoliitika kohta?

Peaminister tahaks makse tõsta, seda tema maksureformi jutt tähendabki. Aga tegelikult väärib asi arutamist küll. Kas maksusüsteem kõnnib ajaga kaasas? Esimene punkt on piirideülesed tegevused: Google ja Amazon ning üldse internetitegevuse maksustamine.

Suur küsimus on sotsiaalmaksu reform, sest ühiskond ei ole valmis pensioniks ja haigekassa jaoks võtma raha kusagilt mujalt. Taanis ei ole sotsiaalmaksu, aga on kõrgem tulumaks. See on arutelu koht. Kohalike omavalitsuste maksutulu vajab korrigeerimist. Kui ma olin Viimsi vallavanem, kirjutasin sellest palju.

Viimsi saab ju hästi hakkama.

Aga võiks saada veel paremini, sest suur osa jõukaid võtab oma ettevõttest miinimumpalka, st üksikisiku tulumaksu ei maksa. Nende tulu on dividendid, aga dividendide tulumaks ei tule omavalitsusse. Majandustegevusest peaks tulema midagi ka kohaliku omavalitsuse kassasse, siis oleks ka kohalikul omavalitsusel huvi. Teemasid jätkub, millega tegeleda, aga praegu ei tehta midagi. Eelarve viiakse riigikogust läbi, eks see hiljem selgub, mis on maksureformi idee. Kas tõsta makse ja kui palju tõsta? Kuigi meil on madal maksukoormus, ei ole ühiskond valmis maksukoormat tõstma.

Eesti riigi maksutulu tuleb peamiselt tarbimiselt. Kas varasid oleks vaja maksustada?

See ei ole õige, et Eestis ei ole varamakse. Aga kui sellega tegelema hakata, tõuseb pöörane kisa, et tahetakse vaeseid maainimesi maksustada. Enne sõda oli Eestis näiteks kinnisvara- ja kasutamata kruntide maks.

Kas ettevõtete tulumaksuvabastus on oma aja ära elanud?

Mina kaitsen seda. Mida te saavutate, kui ettevõtete tulumaksu taastate? Mina näen selle taastamises kahju. Mis see õnn on tulumaksu taastamisest?

Sellist aega ei tulegi, mil ühiskond oleks valmis arutama suuri maksumuudatusi.

Selliseid aegu on ju olnud.

See oli ligi 30 aastat tagasi.

Kas teda kunagi ei tule? Kui ühiskonnas tekib praegusele või järgmisele valitsemisele tõsine tellimus alternatiivi järele. Põhimõtteliselt EKRE ju lubas välja tulla maksumuudatustega, aga ma ei näe seda. EKRE deklareeris, et ettevõtluse maksustamist tuleb vähendada. Mina ütlesin, et tulge oma ettepanekutega, võibolla saate neile ka opositsioonist tuge.

Maksumuudatusi saab teha erakond, kes on võitnud valimised ja kelle käes on jäme ots valitsuses.

Reformierakond võitis valimised, aga teil ei olnud muud maksulubadust, kui et 500 eurot maksuvaba tulu kõigile.

Valimistele ei saa minna teadusliku traktaadiga. Kampaanias pannakse esiplaanile üks dominant. Kui oled valitsuses positsioonil, saad välja tulla terve maksumuudatuste paketiga. Ma ei oska öelda, mis on meie erakonna valmidus maksumuudatusi arutada. Tõsine teema on kliimapoliitika. Maksupoliitikale on võib-olla mõistlik läheneda seoses kliimapoliitikaga.

Autode vastu ei saa, sest midagi mugavamat ei ole minu eluajal leitud. Euroopa peab lootusetut võitlust, et raudteeliiklus oleks autodele alternatiiv. No ei saa! Kui konteiner on vaja Haapsalust Lissaboni viia, leiad autoettevõtte ja kolme-nelja päeva pärast on konteiner kohal. Aga kust see rong leida ja konteiner vagunisse saab? See on kolossaalne proovikivi. Järelikult, kui tahetakse autodega sõita, tuleb tossutamist maksustada. Kliimapoliitikat tuleb inimlikult võtta. See ei saa käia nii, et tuleb plakatiga inimene ja 3000 inimesega ettevõte pannakse kinni.

Nii et teie ei usu Euroopa Liidu kliimapoliitikasse?

Euroopa kliimapoliitikasse ma just usun, tasapisi annab see tulemuse. Autotööstuse kütuse kokkuhoid on selge näide. See ei tee kohe imet, kuid suund on õige.

Kas te neljapäeva õhtul parteikaaslastega Fra Mares nõu pidades seda ka arutasite, kuidas uuesti võimule saada?

Ega väga ei arutanud. Arutasime pensionireformi ja võtsime natuke veini.

Küsimus on, et kuidas uuesti võimule saada?

Oodake natuke. Kui kaua on valitsus ametis olnud?

Kuus kuud.

Inimesed arvavad tihti, et praegune valitsus on olnud aasta aega võimul, et valimised olid mullu. Viis kuud on möödas.

Need on olnud kohutavalt pikad viis kuud.

Ega imet tee. 17 aastat olime, aga juba kolm aastat ei ole võimul. Aga Ameerikas ollakse kaheksa aastat, Inglismaal oldi 14 aastat opositsioonis. Opositsioonis olla ei ole meeldiv, sest võimalused on kasinamad. Eks me otsime oma võimalusi, aga praegu püsib koalitsioon kindlalt. Viie kuuga on muutunud see, et meil on tekkinud inimlikud kontaktid koalitsioonierakondadega, aga need ei ütle midagi muud, kui et võimuliit püsib. Järelikult keegi meile mingisugust kohta ei paku. Aga eks me vaata. Hiinlaste värk, istud jõe kaldal ja ootad, millal laibad mööda ujuvad.

Miks on viimased kuus kuud nii piinarikkad olnud?

Võimulolijad on metsikult lubanud. Lubasid sada eurot täiendavat pensionitõusu, aga andsid seitse. Personaliprobleemid – kui EKRE-l oli vaja leida IT-minister, siis tulemus on koomiline. Eks nad tulid kohutavate ambitsioonidega. EKRE-l on mandaat, mis koosneb kahest osast. Esimene, mille sõnastas Ruuben Kaalep, et ehitame etniliste eestlaste rahvusriigi. Teine on sõnastamata, aga on, et peksame laiali kogu stagneerunud eliidi, sest mitte ainult Reformierakond, vaid kogu eliit on stagneerunud. EKRE-l on uued inimesed. Karnau tuleks ka välja vahetada, liiga kaua olnud peatoimetaja.

Ajakirjanikele tuleks teha EKRE arvates kohustuslik meelsuse kontroll.

Personaliga on nad äpardunud. Eesti rahvusriigi tegemine on võimatu, sest alustada tuleb küsimusest, kes on eestlane.

Miks võimatu? 1933. aastal Hitler hakkas ehitama rahvusriiki.

Kui Hitlerist räägite, siis 1935. aasta Nürnbergi seadused teevad vahe sisse. Mina näiteks olen selle seaduse järgi Mischling 2, sest minu vanaema oli sakslane. Ma ei ole puhas eestlane, olen veerandi jagu sakslane. Hitleri mõistes oli see enam-vähem kvalifitseeritav. Aga rahvusele ei tee kuidagi vahet sisse. Kes on näiteks Mailis Repsi lapsed (laste isa on lätlane – toim)?

Marina Kaljurand ütleb selle kohta, et nad on krantsid.

Kui teha etniliste eestlaste rahvusriik, tuleb mõelda välja privileeg või erisus. Aga näiteks sotsiaalpoliitikas ei ole Eestis alaliste elanike vahel erisust. Nii et see on ülikeeruline ülesanne, mille EKRE on ette võtnud. Eesmärk raputada Eesti eliiti on jumalale meelepärane tegu.

Kas te ei tunne hirmu, kui loete EKRE liikmete sõnavõtte?

Tunnen küll. Või, kui aus olla, siis ei tunne. Ma olen nõukogude aja inimene ja olen selliseid sõnavõtte kuulnud.

Kas see pole õõvastav, kui on tunne, et nõukogude aeg tuleb tagasi?

Teatud kõhedus on. Aga vaatame, mis edasi saab. Kuus kuud on võimul oldud, aga midagi ei ole veel tehtud. Alkoholiaktsiisi on langetatud, muud ei ole. EKREs on kanged rahvuslased, aga koalitsioonis teevad aina järelandmisi. Võiks ju oletada, et ühel hetkel EKRE radikaalid saavad väga pahaseks. Eks siis näis, mis saab. Keskerakonna nõrk koht on Tallinn. Mihhail Kõlvart on suurepärane linnapea, teeb julgelt otsuseid, aga – seda ei ole ilus öelda – linnavolikogu fraktsioon räägib vene keeles. Nad püsivad pealinnas võimul tänu Isamaa ja EKRE toetusele.

Kuidas mõjutab Eestit rahapesusüüdistus?

Rahapesu on kriminaalkuriteoga saadud raha legaliseerimine. Kui tehakse 200 miljardit ülekandeid, siis see ei ole rahapesu, aga kindlasti on seal rahapesu ka sees. See on üle paisutatud, aga see mõjub mainele kahjulikult. Minu meelest peaks Eestil olema plaan, kuidas rahapesu mainekahjuga võidelda. Kui tahtsime saada Euroopa Liitu, siis kõik välisministeeriumi töötajad pidid rääkima, et me ei põleta venelasi lahtisel tule ega aja neid vardasse.

Te liialdate!

Kirjanduslikult liialdan, aga venelaste kohtlemine oli üks põhilisi probleeme Euroopa Liiduga liitumise teel. Kogu aeg pidi Euroopa Liidu liikmesriikide välisministeeriumites ja ka ajakirjanikele selgitama, et Eesti on tsiviliseeritud riik ja venelastega on kõik korras. Praegu seda ei tehta, aga oleks vaja, sest meil on rahapesu tempel. Peaks olema suur plaan: diplomaadid, pankurid, majandus- ja rahandusministeeriumi ametnikud peaksid selgitama Eesti olukorda.

Kas te ei tunne puudust valitsuse tellitud sõltumatust uurimisest pankades toimunu kohta?

Kõik sellised asjad oleks väga kasulikud.

Kas poliitikud ja kõrged riigiametnikud pidid teadma musta raha voogudest?

Poliitikuil küll palju pistmist sellega ei olnud. Küsige endalt, kui palju Eesti teenis kogu selle möllu pealt. Midagi teeniti, aga nii nagu ka bolševike kulla vahendamisel ei osanud eestlased kogu selle värgi pealt midagi tõsiselt teenida.