Otsus Haapsalu merepääste kaotamisest jõudis minuni eelmisel nädalal. Kuuldused, et Haapsalu piirivalvurite ametikohad võidakse politsei- ja piirivalveameti (PPA) järgmise aasta kuuemiljonilise kärpe käigus kaotada, levisid juba septembri alguses. Esialgne info pääses liikvele päev enne PPA peadirektor Elmar Vaheri skandaali, millele eelnesid tema sõnad, et inimeste arvelt eelarvet ei kärbita.
Üksuse likvideerimise plaani esitas PPA juhtkond. Põhjuseid Haapsalu kutselistele merepäästjatele ei seletatud, arutellu Haapsalu esindajaid ei kaasatud. Praegu on tagaselja otsustatud, et kutseline merepääste kaob, kuigi üritatakse jätta muljet, et otsus on veel lahtine.Otsus langetati juhtkonna tasandil, peamajas inimeste poolt, kel puudub ettekujutus, kuidas piirivalvurid panustavad Läänemaa turvalisuse tagamisse ning unustatakse, et mereohutust on parim tagada kohalikul üksusel koos laevastiku ja vabatahtlikega. Usaldusväärsemaks loetakse Exceli tabeli infot, mille kohaselt ei muutu midagi pärast 11 inimese lahkumist.
Veelgi enam – ei lammutata ainult toimiv süsteem, vaid ka toimiv kollektiiv.
Juhtkonna sõnul täidab üksuse kaotamine üllast eesmärki, milleks on laevastiku tugevdamine.
Haapsalu päästepiirkond on mitmekümne miili suurune, ulatudes Matsalu lahest Keibu laheni, vajadusel lähme appi ka Pärnule või Hiiumaale. Juhtivkorrakaitseametnik Marge Kohtla küll räägib, et laevastik hakkab rohkem Läänemaa vetes olema, kuid Eesti mereala on suur ja ainult nelja laevaga seda ära ei kata, mistõttu kahtlen, et see aeg, mis võimaldatakse laevadel olla merel võiks tähendada, et need oleksid rohkem Haapsalu kandis. Laevastik loodab Haapsalu üksusest täiendust (paarist inimest on vähe, et laevastikku mehitada), aga Haapsalu kaotab 11 inimese töökoha likvideerimisega palju rohkem.
Haapsalu jaoskonna partrulltalituse inimeste arv väheneks ligi kolmandiku võrra, mille tulemusel langeb tänaval nähtavate ja reageerivate ametnike arv. Jääb arusaamatuks seegi, kuidas peaksid patrullpolitseinikud näiteks öösiti reageerima Vormsi saare perevägivallale, kas keskkonna- või veeteede ameti kaatrijuht tuleb öösel kodust välja ning on nõus viima maakonna patrulli saarele? Või võetakse info teadmiseks ja piirkonnapolitseinik läheb järgmisel kolmapäeval olukorda hindama. Millise signaali edastab see kohalikele elanikele?
Riik näitab sellise otsusega, et ei saa või ei taha saada endale võetud funktsiooniga hakkama ning üritab oma väheseid ressursse ning puuduvat tahet vabatahtlikele delegeerida.
Vabatahtlikud merepäästjad on meie piirkonnas minu arvates Eesti mõistes parimad nii mehitatuse, oskuste, võimekuse ja varustuse poolest, kuid nad ei saa võtta korrakaitse ega piirivalve ülesandeid riigiametilt. Probleemiks on ka see, et vabatahtlikke pole piisavalt ning jutt 24/7 valmisolekust on otseses mõttes valetamine. Vabatahtlikele ülesannete andmine nõuaks mitmeaastast tööd ja investeeringuid.
Üks tegelikest merepääste kaotamise põhjustest võib olla hoopis väärtuslikust krundist vabanemine, kus praegu piirivalvurite teenistuskoht. Krunt asub kinnisvaraarenduse mõistes ideaalses kohas mere ääres ning juba aastaid on räägitud selle maha müümisest. Piirivalve Haapsalu kordoni hoonete kompleksis on praegu ka vabatahtlike merepäästjate ruumid. Isegi kordoni remonti on aastaid edasi lükatud põhjusel, et ei tea, mis Riigi Kinnisvara AS sellega ette võtta plaanib. Krundi müües pole piirivalvuritel teenistuskohta, seega lihtsam on päästevõimekus kohe kaotada.
Kokkuhoidu PPA aga merepääste kaotamise ja krundi müügiga ei saavuta. Pigem on põhjus milleski muus, mida peidetakse soovi taha üldist võimekust tugevdada ning pannes riigi ülesanded vabatahtlikule organisatsioonile.
PPA eelarve kärpimiseks vajalikus mahus tuleks leida parem lahendus, kui seda on ühe väikese kogukonna jaoks eluliselt tähtsa üksuse kaotamine. Sinisilmne on juhtide poolt loota, et millegi lõhkumine ja näiliselt kuskil kohtade täitmine võiks kaaluda üles aastaid kestnud panustamise mere- ja maismaa turvalisusesse Haapsalus ja Läänemaal. Sinisilmne on arvata, et see otsus piirivalvuritele meeltmööda oleks. Selles situatsioonis tuleks politseiameti juhtkonnal tõsta kordki pilt Exceli tabelilt ning vaadata nende taga peituvat tegelikkust, mis ütleb, et kutselist merepäästeüksust on Haapsallu vaja.
Autor töötab politseis, tema palvel ilmub arvamuslugu anonüümsena.
Eks järgmiseks likvideeritakse PPA laevastik tervikuna. Politseijuhid ei ole suutelised mõistma, et laev ja selle meeskond on üks tervik. Selleks, et laev töökorras oleks, on vaja eriharidusega mehi. Nüüd on aga neile laevameestele politsei
ülesanded peale pandud ja isegi esikohale tõstetud. See EI OLE normaalne, vaid merenduse seisukohalt suisa ohtlik, kuna igal laevamehel on oma ülesanded, mis tagavad aluse ohutu kasutamise. PPA kontoris ei saada aru elementaarsetest merendusalastest ohutusreeglitest. Piirivalve kui kunagi toimiv üksus on tänaseks hävitatud. Ja ilmselgelt tahtlikult.
Eks mingi punt üritab koondamisega oma eksistentsi tõestada. Et teha midagi ainult selleks, et oleks teistmoodi? Pole vahet kas see on mõistlik või mitte?
Ärge minu otsa vaadake, mina ei tea midagi. Küsige kohalikust omavalitsusest ja Lääne prefektilt
Peale politsei ja piirivalve ühinemist on toimunud ainult üks suur “koondamine” piirivalve tegevuste osas. Kõigepealt kadusid nn mobiilsed üksused maismaa piiridel, siis vajadusel piiripunktide mehitamine (nüüd peaks seda ülesannet täitma KL), siis hakati merepäästet lammutama. Ükski politseijuht ei oska ja ei taha midagi teada merest kui niisugusest, ja seda lihtsalt seepärast, et ta on ju politseinik. Tänane merepääste valmisolek on naeruväärne, sest politseil endal ei ole isegi mingit valmisolekut merele sõiduks, minnakse siis, kui mandril kuskil kiirusemõõtmisega või peretüli lahutamisega valmis jõutakse, piirivalve pidi omal ajal viie minutiga kai äärest läinud olema. Õnnetusejärgselt tunduvad aga minutid tundidena, eriti veel merevees… Loe rohkem »
Tuletaks meelde, et alles 5 aastat tagasi koondas seesama PPA 20 meremeest….
raha raha raha
Merel on kindlam tunda end kui maal, polnud pâeva kui sel suvel patrull merel polnud.
Loodetavasti saabub nüüd vabadus merele, saab rahulikult lahjasid alkohoolseid jooke laevukestes nautida, muidu krdi nulltoleranssi ei sobi minuarust suvisesse päeva.
Sellist hala on naljakas kuulata, kuidas meil on parimad vabatahtlikud kogu maailmas, aga siiski nende mehitamine ja tööülesannete kätteandmine nõukas tohutuid resursse ja aastaid üleminekut 😀 😀
Võiks peale filosofeerimise rääkida reaalselt, palju on aastas väljakutseid. Mina olen aru saanud, et antud tiimi põhitöö on panna kalureid ja turiste puhuma. Ka väärt töö, aga seda saab politsei ka kai pealt teha, pole vaja mööda lahte ringi vurada selle nimel.
Kohe näha, et võhik oled
Ks meil üldse on siin keegi ajakirjanik ,kes oskab asjadesse süviti ja uurivalt läheneda?Tänase lehe suurim uudis,et keegi müüb maja on ju ka suuuuur uudis ja veel esilehel!?
noh, aga uus värske asfaltkattega tee on juba kinnisvara arendajatele linna initsiatiivil ju valmis. Pool sajandit tolmas Bürgermeistrile viiv tee südamerahus ja ei häirinud linnaametnikke igasuvised tolmupilved mis Suur-Holmist üle pühkisid ja nüüd järsku vupsti – värske teekate, tänavavalgustus, drenaažid jne
Money talks & bllsht walks…
Äki mõni ajakirjanik võtaks vaevaks seda kummalist kokkusattumust lähemalt uurida?