23. augustil möödus 30 aastat Balti ketist. Lääne Elu avaldab mälestusi sellest Eesti lähiajaloo ühest olulisemast sündmusest. Täna meenutab toonaseid sündmusi fotosid toona laps olnud Esko Lauri.
Kolmapäeval, 23. augustil 1989 moodustasid Eesti, Läti ja Leedu inimesed läbi kolme maa kulgenud ligi 600 km pikkuse ühtse inimketi. Balti kett sümboliseeris Baltimaade soovi nõukogude võimu alt vabaks saada. Meeleavaldus oli ajastatud Molotovi-Ribbentropi pakti allakirjutamise 50. aastapäevale.
Balti ketis oli läänlaste jaoks Tallinna-Rapla-Türi maanteel planeeritud teelõik Rapla külje all Alu teeristi kandis.
Esko Lauri:
Üldist meeleolu ikka mäletan, aga palju see üheksa-aastane ikka mäletada sai. Rahvast oli palju, meeleolu vägev, põnevaid plakateid ja asju oli. Küünlad.
Teedevalitsuse bussiga me minu meelest ei läinud, mingi sõiduautoga olime, sest meid oli ju ketis koos vanaisaga kokku kuus Laurit.
Ega ma vist tollal eriti aru ei saanud, mis toimumas on. Eriti ajas segadusse see, et mis värk nende lippudega on. Et miks on sinimustvalge ja ka punalipp? Et mis teema nende lippudega ikkagi on?
Balti kett
- Balti kett (läti Baltijas ceļš ‘Balti tee’, leedu Baltijos kelias ‘Balti tee’) oli 23. augustil 1989 Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile.
- 1940. aastal okupeeris Nõukogude Liit Balti riigid, leppides selles eelnevalt kokku natsi-Saksamaaga. Kokkulepe sõlmiti 23. augustil 1939 Moskvas ning see oli salajane. Seda dokumenti nimetatakse Hitleri-Stalini paktiks ja Molotov-Ribbentropi paktiks (seda allkirjastajate perekonnanimede järgi – need olid NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop.
- NSV Liit eitas aastakümneid pakti salaprotokollide olemasolu, kuigi need olid Nürnbergi kohtuprotsessidel avalikuks tulnud. Nõukogude propaganda väitis ka, et okupatsiooni pole olnud ja kolm Balti riiki ühinesid vabatahtlikult Nõukogude Liiduga.
- Meeleavaldusest võttis osa ligikaudu 2 miljonit inimest ehk umbes 25% Eesti, Läti ja Leedu tolleaegsest elanikkonnast. Baltimaade rahvad rivistusid üle 670 km pikkuseks[viide?] Tallinna, Riiat ja Vilniust ühendanud inimahelaks.
- Balti kett ning sellele eelnenud Balti apell ja Hirvepargi miiting valmistasid oma nõudmiste õigusliku rõhuasetusega ette Eesti Vabariigi taastamise õigusliku järjepidevuse alusel 20. augustil 1991.
Allikas: Vikipeedia, The Baltic Way
Fotod: Urmas Lauri
