Praeguseks on üleriigilise digiregistratuuriga liitunud kõik Eesti piirkondlikud, kesk- ja üldhaiglad, mis tähendab, et patsient saab broneerida kõikidesse raviasutustesse eriarstiaega ühest kohast patsiendiportaalist digilugu.ee.
Üleriigilise digiregistratuuriga on liitunud 22 raviasutust üle Eesti, nende hulgas ka Läänemaa haigla. Sotsiaalminister tänas kõiki Eesti haiglajuhte ja projekti elluviimiseks töötanud arendajaid kogu Eesti tervishoiusüsteemi hõlmava koostööprojekti eduka lõpule viimise eest.
„Üleriigilise digiregistratuuri eesmärk on muuta eriarsti vastuvõtuaja leidmine inimese jaoks lihtsamaks ning vähendada tühivisiite ja topeltbroneeringuid. Patsient saab edaspidi broneerida arstiaega kõikidesse raviasutustesse ühest kohast,“ ütles minister Tanel Kiik. „Enamikul erialadel on aga ka edaspidi vajalik saatekiri, seega tuleks tervisemurega alustada ikka oma perearstist. Perearst saab otsustada eriarstiabi vajalikkuse üle ja pidada eriarstiga nõu ka e-konsultatsiooni teel. Nii võib terviseprobleem olla tihti lahendatav ka ilma eriarsti vastuvõtuta. Oluline on, et iga inimene saaks õigel ajal ja õiges kohas just sellist abi, mida ta vajab.“
Üleriigiline digiregistratuur on veebirakendus riiklikus patsiendiportaalis www.digilugu.ee, kus inimene saab ühes vaates broneerida, muuta ja tühistada eriarsti esmaseid vastuvõtuaegu kõikides lahendusega liidestunud raviasutustes. See annab patsiendile valikuvabaduse broneerida arsti vastuvõtuaja ühest kohast, ilma et ta peaks helistama eri raviasutustesse või kasutama raviasutuse enda vastuvõtuaegade broneerimise keskkonda. Samas on soovijatel endiselt võimalik broneerida vastuvõtuaegasid ka telefoni teel või haigla registratuuris kohapeal.
Eriarstiaja broneerimiseks on vajalik saatekiri. Saatekiri on vajalik kõigil erialadel, v.a günekoloog, naha-suguhaiguste arst, silmaarst ja psühhiaater.
Digiregistratuuri kasutuselevõtuga tekkiv andmestik võimaldab ravijärjekordade täiendavat analüüsi, et raviraha tulevikus veelgi efektiivsemalt planeerida.
Eesti Haigekassa juhi Rain Laane sõnul kaob ühtse digiregistratuuri tulekuga võimalus ühe saatekirjaga korraga mitmesse kohta arstiaega broneerida. „Seeläbi peaks vähenema nende olukordade arv, kus inimene oli endale kirja pannud mitu aega, kuid unustanud need tühistamata ja visiit on tühja läinud. Iga arstiaeg, mida inimene ei tühista ja kuhu ta kohale ei tule, võtab teistelt ära võimaluse arsti juurde pääseda,“ ütles Laane.
Praeguseks on üleriigilise digiregistratuuriga liitunud Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Tallinna Lastehaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Viru Keskhaigla, Pärnu Haigla, Rakvere haigla, Narva Haigla, Elva Haigla, Jõgeva Haigla, Läänemaa Haigla, Hiiumaa Haigla, Raplamaa Haigla, Viljandi Haigla, Järvamaa Haigla, Valga Haigla, Põlva Haigla, Kuressaare Haigla, Lõuna-Eesti Haigla, Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus ning esimese eraraviasutusena Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliinik.
„Kõik liitunud haiglad on pidanud selleks tegema arendusi oma infosüsteemides. Oleme väga tänulikud kõigile haiglatele ja nende infosüsteemide arendajatele, kes on töötanud meiega tihedas koostöös, et üleriigilise digiregistratuuri lahendus võimalikult kiiresti kasutusele võtta,“ ütles Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse direktor Katrin Reinhold. „Ootame digiregistratuuriga liituma ka teisi eraraviasutusi, kes soovivad, et ka nende poolt pakutavad vabad eriarsti vastuvõtuajad oleks patsientidel valikute hulgas.“
Kõigil liitunud haiglatel on kohustus esitada üleriigilisse digiregistratuuri kõik saatekirjaga esmaste vastuvõttude ajad neli kuud ette ja saatekirjata esmaste vastuvõttude ajad kolm kuud ette.
Digiregistratuuri kasutuselevõtt piirkondlikes, kesk- ja üldhaiglates oli valitsuse 100 päeva plaanis. Sotsiaalministeeriumi vastutusalas on ka ülejäänud 100 päeva plaanis seatud eesmärgid põhiosas täidetud. Lisaks üleriigilise digiregistratuuri käivitamisele esitas sotsiaalminister valitsusele patsiendikindlustuse loomise ettepanekud, analüüsi erakorralise pensionitõusu võimalustest ning pikaajalise hoolduse korralduse ja erivajadusega inimeste poliitika kaasajastamise ettepanekud. Samuti valmis sotsiaalministeeriumis juhend, mis annab kaugtöötegijatele soovitusi tööohutuse ja töötervishoiu tagamiseks. Valitsus lähtus saja päeva tegevustes oma viiest prioriteedist – peresõbralik Eesti, sidus ühiskond, teadmistepõhine majandus, tõhus valitsemine ning vaba ja kaitstud riik.
