Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt elab 2080. aastal Eestis ligi 1,2 miljonit inimest. Rahvaarv väheneb järgmise 60 aastaga 11%, järgmise 25 aastaga 35 800 inimese võrra ja 2080. aastaks 145 200 inimese võrra.
Läänemaal elab statistikaameti prognoosi kohaselt 2045. aastal veidi alla 15 000 elaniku. Tänavuse 1. jaanuari seisuga oli elanikke rahvastikuregistri andmeil Läänemaal 20 507.
Värskelt koostatud prognoosi järgi on rahvaarvu kahanemine ligi viis korda väiksem kui varasema, 2014. aasta andmetel tehtud prognoosi kohaselt. Siis ennustati 2040. aastaks 8% väiksemat rahvaarvu kui uue prognoosi järgi. Muutuse põhjus on rändetrendide muutus – eelmine prognoos koostati ajal, mil Eesti kaotas elanikke välisrändes, kuid nüüd on see trend muutunud. Seega rahvastikuprognoosi uue põhistsenaariumi järgi eeldab Statistikaamet, et rände tõttu kasvab rahvaarv igal aastal umbes 1500 inimese võrra.
Sündimus on oluline komponent, mille kaudu rahvaarv peamiselt kasvab. Praegusi trende pikendades võib eeldada, et sündimuskordajad jätkavad kasvu. Prognoosi põhistsenaariumi järgi eeldame, et sündimus kasvab 2080. aastaks tasemele, kus ta on praegu lõpetatud sündimuskordajana – keskmiselt 1,86 last naise kohta.
Oodatav eluiga on praegu meestel 74 ja naistel 82 eluaastat. Need näitajad on iga aastaga tõusnud ning jäävad prognoosis jätkuvalt kasvama – 2080. aastaks on meeste oodatav eluiga 83,5 ja naistel 89,0 eluaastat. Meestel toimub kasv natuke kiiremini kui naistel, mille tulemusel väheneb Eestis teiste Euroopa riikidega võrreldes erakordselt suur sooline lõhe oodatavas elueas 5,5 aastani.
Prognoosist selgub, et peamiselt hakkab rahvaarvu kujundama loomulik iive. Sünde jääb vähemaks ja mõne aja pärast hakkab surmade arv kasvama. Rahvaarvu muutuste juures on oluline, kuidas muutub Eesti elanike vanuseline koosseis. Prognoos näitab rahvastikus tööealise (15–64-aastased) elanikkonna 8,6 protsendipunktilist vähenemist kuni 2060-ndateni, misjärel toimub väike kasv. 65-aastaste ja vanemate osatähtsus rahvastikus kasvab ühtlaselt 20%-lt 30%-le aastaks 2060. 20 aastaga langeb laste (0–14-aastased) osatähtsus rahvastikus 16%-lt 14%-le ja edasi toimub väike tõus. Et sündimus on allpool taastetaset, jääb loomulik iive negatiivseks.
Prognoos valmis ka maakondade kohta aastani 2045. Maakondades toimuvad muutused erinevalt: kui Eestis kokku vähenes rahvaarv 2045. aastaks 2,7%, siis Ida-Viru, Järva, Valga ja Jõgeva maakonnas kolmandiku. Kahaneva rahvaarvuga maakondades on elanikkond keskmisest vanem ja neis kujundab rahvastikku peamiselt surmade arv. Rahvaarv kasvab enam Harjumaal, sealhulgas Tallinnas. Tartu maakonna rahvaarv püsib samuti väikses kasvutrendis.
Rahvastikuprognoose koostatakse vastavalt olemasolevatele trendidele, pikendades neid tulevikku. Selline pikendamine ei ole kunagi ühene, sest tulevik on tegelikult ettearvamatu. Isegi stabiilses kulgemises on alati alternatiivseid võimalusi, kuidas trendid hakkavad muutuma, rääkimata ootamatustest.
Statistikaametil valmis aastaks 2080 neli rahvastikuprognoosi. Pressiteates tutvustasime põhistsenaariumi. Lisaks põhistsenaariumile on üks stsenaarium, kus on sündimus ja ränne on kõrgem, teine stsenaarium, kus sündimus on madalam, suremus kõrgem ja ränne tasakaalus ning kolmas stsenaarium, kus on sündimus perioodi lõpuks tõusnud taastetasemele.
“Elu tsitadellis” oli üks nõuka aegne film kus muutuste eest ühiskonnas üritati varjuda ja omas stiilis edasi elada. Nii ka Eesti üritab ühest küljest avatud ja globalistlik olla, samas kapselduda kahaneva rahvakilluna üleasustatud planeedil geopoliitiliste laamade sotsiaalseismiliselt aktiivses vööndis. Asudes veel piirkonnas kus tõenäoliselt elukeskkond säilib alanud muutustes soodsam kui paljudes teistes. Kas see on realistlik tulevikuväljavaade? Kui, siis vähemalt eestlaste rahvaarvu stabiilsuse saavutamise olukorras. Kuidas seda saavutada? Mingit kübaratrikki pole liberaalsed lääneriigid(kelle hulka pürgimine on meie eesmärk ju olnud)välja suutnud mõelda. Paremini on seda suutnud need kes linnastumise kõrval ka näiteks väiketaludele tuginevat maaelu säilitanud jms. Nüüdseks on selge,… Loe rohkem »
Ja lõpus selgitus, et võib minna ka teisiti . On ikka udupead .
kui ennem oli vaja küüditada et orjade populatsiooni kontrolli alla saada, siis nüüd küüditavad nad ennast ise. Mida rohkem on surijaid, seda vähem on pärijaid ja seda rikkamaks me saame
Kui oleks surijaid,küll oleks pärijaid!